• OMX Baltic0,01%302,06
  • OMX Riga0,27%939,65
  • OMX Tallinn−0,02%1 993,55
  • OMX Vilnius0,22%1 310,53
  • S&P 500−1,16%6 721,43
  • DOW 30−0,47%47 885,97
  • Nasdaq −1,81%22 693,32
  • FTSE 1000,18%9 792,23
  • Nikkei 225−1,03%49 001,5
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,14
  • EUR/RUB0,00%94,17
  • OMX Baltic0,01%302,06
  • OMX Riga0,27%939,65
  • OMX Tallinn−0,02%1 993,55
  • OMX Vilnius0,22%1 310,53
  • S&P 500−1,16%6 721,43
  • DOW 30−0,47%47 885,97
  • Nasdaq −1,81%22 693,32
  • FTSE 1000,18%9 792,23
  • Nikkei 225−1,03%49 001,5
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,14
  • EUR/RUB0,00%94,17
  • 10.07.14, 13:23
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Draghi tsiteeris Eesti majandusteadlast

Euroopa Komisjoni president Mario Draghi pidas ettekande rahaliidust, milles nimetas ära ka Eestist pärit rahvusvahelise tunnustuse pälvinud majandusteadlase Ragnar Nurkse töid.
See viide oli siiski tehtud vaid tagasivaatena euro sünnile, enne kõne põhisõnumit, et rahaliidu ehitus on pooleli ja eeldaks ühist ja rangemat järelevalvet ka euroala riikide struktuursete reformide üle. Nii nagu on tõhustatud järelevalvet eelarvedistsipliini järgmise üle.
Argument seisneb selles, et rahaliidus sõltub kõigi riikide käekäik iga üksiku riigi käekäigust.
Kriis näitas selgesti, et ühe riigi hädad halvendasid olukorda kõigi teiste jaoks - markantseim näide on laenuturu killustumine. Nii on rahaliidu ladus toimimine ja sidusus kõigi liikmesriikide ühishuvi.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Rahaliit koosneb aga väga erinevatest riikidest. Kui Soome on konkurentsivõimelt kolmandal kohal, siis Kreeka Maailma Majandusfoorumi võrdluses alles 91. kohal. Äritegemise lihtsuselt on Iirimaa Maailmapanga võrdluses 15. kohal, Malta 103. positsioonil. Tagantjärele tarkusena tulnuks rahaliiduga liitumise tingimustesse lisada ka struktuursed kriteeriumid, ütles Draghi, mööndes, et edasi tuleb siiski minna sealt, kus me praegu oleme.
Nii tegi ta ettepaneku rõhuda struktuursetele reformidele, mis tagaksid, et iga liikmesriik suudaks rahaliidus omil jalgel seista ja toime tulla, ohustamata oma tegematajätmistega teisi. Sest USAga võrreldavaid stabiliseerimismehhanisme (loe suurt ühist eelarvet) euroalal ei ole (ega tule). See eeldaks ühist järelevalvet ka struktuursete reformide elluviimise üle.
Ennetamaks kriitikat, et Brüssel või Frankfurt läheb liikmesriikide suveräänsuse kallale, ütles Draghi, et suveräänsed on vaid need otsused, mis annavad ka soovitud tagajärje. Muidu on suveräänsus näiline. Nii otsustasid Euroopa riigid omal ajal luua Söe- ja Teraseühenduse, kui kahe maailmasõja järel oli selge, et üksi tegutsedes ei suuda Euroopa riikide valitsused oma kodanikele rahu tagada.
"Üksikult ei ole rahvusriikide valitsustel enam piisavalt võimu. Eesmärgi saavutamiseks tuleb õppida koos valitsema, õppida ühiselt suveräänse jõuna toimima, et rahuldada oma kodanike vajadused. Need vajadused täna on majanduskasv ja töökohtade loomine," ütles Draghi. 

Seotud lood

Uudised
  • 04.08.14, 10:27
Otsib tugeva euro murdepunkti
Kui USA majandus kosub ja keskpank võtab vaikselt stiimulit vähemaks, siis euroalal jätkab keskpank alles majanduse toestamist - kahe keskpanga erinevast kursist võib lõpuks saada murdepunkt, mis eurol nõrgeneda laseb.
Uudised
  • 17.07.14, 13:42
Suurt stiimulit pole vaja
Eesti Panga president Ardo Hansson andis intervjuu agentuurile Bloomberg.
Uudised
  • 14.07.14, 11:21
Draghilt pankadele uus triljon eurot
Euroopa Keskpanga juhi Mario Draghi värskeim instrument majanduskasvu ergutamiseks võib kommertspankadele odavalt laenata kuni triljon eurot reaalmajandusse edasi laenamiseks.
Uudised
  • 30.08.12, 11:05
Draghi: euro stabiilsus ei eelda äärmusi
Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi kirjutab, et rahaliidu tulevik ei ole valik rahvusvaluutade tagasi toomise või Euroopa Ühendriikide vahel.
  • ST
Sisuturundus
  • 15.12.25, 13:17
10,5% tootlusega võlakirju turustava kinnisvarafirma juht: Vilniuse eluasemeturg pakub investoritele ainulaadset võimalust
Kuni 18. detsembrini on investoritel veel võimalus osta KAITA Developmenti võlakirju, mis pakuvad kaheks aastaks 10,5% aastatootlust. KAITA Development on 8 aasta jooksul arendanud 26 kinnisvaraprojekti ning kuulub Leedu suurimate kinnisvaraarendajate hulka.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

75.8%
13.1%
11.1%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele