Konsensus autode maksustamises on võimatu

"Kindlasti pole meil mõtet loota täielikule konsensusele, sest ettevõtjad on selgelt väljendanud, et see on nende jaoks juba põhimõtteliselt ebameeldiv teema, aga kui seda saab koostöö käigus paremaks muuta, on see loodetavasti kõikidele osapooltele kasulik," ütles sotsiaaldemokraat Vassiljev.

Täna oli riigikogus teisel lugemisel tulumaksuseaduse muutmise eelnõu ehk töösõitudeks kasutatavate isiklike sõiduautode kompensatsiooni piirmäärade muudatused.

"Kogu see autotemaatika jaguneb kahe seaduse vahel: üks on tulumaksuseadus, teine käibemaksuseadus. Tulumaksuseaduse puhul on olnud põhiline küsimus see, kas maksuvaba hüvitise piirmäär töötaja isikliku sõiduauto kasutamisel tõuseb 256 eurolt 335 euroni kuus või peaks seda veel rohkem tõstma," sõnas ta.

Rahanduskomisjoni juht lisas, et kaalutud on ka suuremat tõusu, aga praegu ei peetud seda võimalikuks. "Võib-olla tulevikus, kui piir on jälle ajale jalgu jäänud, on selle taas korrigeerimine kindlasti igati aktuaalne," märkis ta. Piirmäära suurem tõstmine tähendaks Vassiljevi sõnul ka suuremat kulu riigieelarves. 256 eurot on summa, mis pole ettevõtjate meelest enam piisav, et kataks ära isikliku auto kasutamise kulud tööasjade ajamisel.

Lisaks hüvitise tõstmisele on riigi eesmärk vähendada võimalikku dokumenteerimata autokasutustasu maksmist. Rahandusministeerium ja maksuamet on toonud selle puhul välja kõrge riski, et seda makstakse lihtsalt maksustamata palgalisana.

Seadusemuudatusega kaob ka võimalus tööks isikliku auto kasutamisel saada maksuvabalt 64eurost kompensatsiooni, millel puudub tõendamiskohustus. "Äkki võiks olla kogu see summa üldse ilma tõendamiskohustuseta, seda 64 eurot on võetud praeguseni peamiselt palgalisana ja kui 355 eurot hakatakse maksma samuti ilma tõendamiseta, tekitab see paratamatult seoseid maksudeta makstava palgalisaga, aga see ei ole kindlasti selle seaduse mõttega kunagi kooskõlas olnud," selgitas Vassiljev.