VEB Fondi uurimiskomisjoni teatel ei leidnud kahtlused Eesti Panga nn valeandmetega kirja tagantjärele koostamise kohta kinnitust.
Riigikogu VEB Fondi koondatud nõuete menetlemise ja rahuldamise asjaolude väljaselgitamise uurimiskomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul ei leidnud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis tehtud uuringutega kinnitust kahtlus, et Eesti Panga nn valeandmetega kiri koostati aastaid hiljem tagantjärele.
"Eesti Panga nn valeandmetega kirja majja jäänud eksemplar, samuti VEB pangale saadetud kiri, on vormistatud Eesti Pangas 1995. aastal kasutusel olnud kirjaplangile, samuti ei ole vastuolusid selles, et VEB panga kiri, millele vastuseks Eesti Panga kiri koostati, on laekunud Eesti Panka 1995. aasta alguses," selgitas Vakra.
Ta lisas pressiteates, et käekirjauuring kinnitas kirja mõlemal variandil allkirja kuuluvust keskpanga toonasele asepresidendile Vahur Kraftile.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Saime uuringutega kummutada kahtlusi, mis oleks võinud uurimiskomisjoni painama jääda," lausus sotsiaaldemokraat Vakra.
Kahtlus tekkis seoses asjaoluga, et Vene välismajanduspangast (VEB) kümneid miljoneid dollareid välja võtnud firma TSL International omandas nn valeandmetega kirjas märgitud nõude alles 1997. ja 1998. aastal toimunud tehingutega.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
SEB pangast tuli kolm nädalat tagasi välja 20-25 VEB Fondi teemalist toimikut, mis pidid olema hävitatud, igaühes üle 500 lehekülje dokumente.
Riigikogu VEB fondi uurimiskomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul tuvastas käekirjaekspertiis, et niinimetatud valeandmetega kirja mustandi autor oli Põhja-Eesti Panga raamatupidaja, kellele võis anda suuniseid panga toonane juht, vahendab ERR uudisteportaal.
Riigikogu VEB fondi uurimiskomisjon pöördus Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poole, et see selgitaks käekirja põhjal välja skandaalse VEB fondi kirja autorid.
Läbi 2013. aasta oli taas päevakorral VEB Fondi haihtunud miljonite dollarite saatus.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.