Majandus kukkus I kvartalis 2 protsenti

Viimati langes Eesti majandus 2010. aasta I kvartalis. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kahanes 2013. aasta IV kvartaliga võrreldes 1,2%.

Seni Eesti majanduse peamisteks veduriteks olnud tegevusalade lisandväärtuse kasv aeglustus või nende lisandväärtus hoopis vähenes. SKP kasvu pidurdas esialgsel hinnangul I kvartalis enim majandustegevus transpordi, kinnisvara ja energeetika tegevusaladel. Kinnisvaraalase tegevuse lisandväärtuse vähenemise peamine põhjus on kiirelt kasvanud hinnad. Energeetika lisandväärtuse kahanemisel on oluline roll soojal talvel ning elektrienergia omatoodangu osalisel asendamisel imporditud elektrienergiaga.

Eesti majanduskasvu suurima mõjutaja töötleva tööstuse kasv pidurdus peamiselt elektroonikaseadmete ning keemiatoodete tootmise tegevusala lisandväärtuse kahanemise tõttu. Samas andis puidutööstus olulisima positiivse panuse. 2014. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes nõrga välisnõudluse tõttu nii töötleva tööstuse kui ka kogumajanduse kaupade eksport. Kaupade väljavedu kahanes hinnamõjusid arvesse võttes varasema aasta sama kvartaliga võrreldes kolmandat kvartalit järjest, ent kaupade import pöördus pärast kahanemist eelmises kahes kvartalis tõusuteele.*

Ainult tootmise meetodil koostatava majanduskasvu esialgse hinnangu arvutuste aluseks on maksu- ja tolliameti käibedeklaratsioonide põhjal laekunud info ja kuuliste statistiliste vaatluste andmed. Seetõttu võib esialgne hinnang erineda SKP täpsustatud näitajast, mis koostatakse kvartaalsete andmete põhjal tarbimise, tootmise ja sissetulekute meetodil. 2014. aasta I kvartali täpsustatud SKP avaldab statistikaamet 9. juunil.

 * rahvamajanduse arvepidamises korrigeeritakse töötlemiseks sisse toodud kütuste eksporti ja importi.