RM: majanduslanguse tõi kiire hinnatõus

"SKP nominaalkasv, mille kohta esialgu statistilised andmed puuduvad, oli maksulaekumiste põhjal tõenäoliselt siiski kiire. Seega oli üheks reaalse SKP languse põhjuseks sarnaselt eelnevatele kvartalitele kiire hinnatõus mõnedes valdkondades," märkis ta pressiteates.

Reaalse SKP vähenemisega on ministeeriumi kinnitusel vastuolus töötajate palgatulu jätkuvalt kiire kasv, mis maksu- ja tolliameti andmetel oli esimeses kvartalis sarnaselt eelmise aasta teise poolega pea 8%.

"Kiire sissetulekute kasv ja suhteliselt kõrgel püsiv tarbimisjulgus andsid positiivse panuse jaekaubandusse, kuid mitmetel ekspordile orienteeritud tegevusaladel jätkus tellimuste vähesuse tõttu ekspordimahtude langus," sõnas Aben.

Kuigi eksporti piirab Venemaa ja Soome majanduse madalseis, peaks kohalike tööstusettevõtete ekspordimahte aitama tema sõnul kasvatada tugevnev Euroopa Liidu majandus. "ELi majandusaktiivsuse indeks on tõusnud viimaste aastatel kõrgeimale tasemele ning ELi majanduskasvu perspektiiv on kindlamal alusel kui eelnevatel aastael. Eesti puhul väljendub see kiires ekspordi kasvus Saksamaale," lisas ta.

Esimese kvartali arenguid saab Abeni kinnitusel konkreetsemalt kommenteerida pärast detailsemate SKP andmete avalikustamist kuu aja pärast. Siis selgub ka palgatulu ja ettevõtete kasumite muutuse struktuur tegevusalade lõikes.

"Eesti SKP reaalkasvu taastumisele peaks soodsalt mõjuma ka Läti ja Leedu esimese kvartali majanduskasvu püsimine 3% lähedal," märkis Aben.

Statistikaameti esialgsel hinnangul pöördus Eesti majanduse reaalkasv esimeses kvartalis langusesse. Aastases arvestuses oli SKP reaalne maht 1,9% ja eelneva kvartaliga võrreldes 1,2% väiksem. Reaalkasvu pärssisid vähene energiatarbimine sooja talve tõttu, endiselt tagasihoidlik nõudlus Eesti ekspordi järele ja kinnisvara hinnatõus.