• OMX Baltic1,7%316,83
  • OMX Riga−0,06%903,91
  • OMX Tallinn0,1%2 088,3
  • OMX Vilnius2,1%1 382,68
  • S&P 5000,22%6 686,99
  • DOW 300,35%46 839,74
  • Nasdaq 0,17%22 350,7
  • FTSE 1000,06%10 310,85
  • Nikkei 225−1,16%53 819,61
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,9
  • OMX Baltic1,7%316,83
  • OMX Riga−0,06%903,91
  • OMX Tallinn0,1%2 088,3
  • OMX Vilnius2,1%1 382,68
  • S&P 5000,22%6 686,99
  • DOW 300,35%46 839,74
  • Nasdaq 0,17%22 350,7
  • FTSE 1000,06%10 310,85
  • Nikkei 225−1,16%53 819,61
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,9
  • 22.04.14, 10:24
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Indrek Neivelt: pensionifondid ostku põllumaad

Pankur Indrek Neivelti sõnul võiks põllumajandusettevõtted müüa maa pensionifondidele ja olla ise rentnikuks, siis saaksid maaharijad ka reaalset raha investeeringute tegemiseks.
Esmakordselt käis Neivelt selle idee välja viie aasta eest. Nüüd kommenteeris ta teemat Äripäeva erilehele Põllumajandus ja ütles, et arvab tänagi samamoodi.
"Vaatasin siis, et meie tublid pensionifondide juhid investeerisid oma raha a´ la Itaalia riigi võlakirjadesse. Nad olid õpikutest lugenud, et riigi võlakirjad, eriti ELi riikide võlakirjad, on praktiliselt riskivabad. Ja tootlus oli korralik. Likviidsusest rääkimata," meenutas ta.
Samal ajal müüsid Eesti maaomanikud põllumaad, ostsid itaallased, rootslased, soomlased jt välismaalased. "Neil on meist suuremad kogemused kapitalistlikes tingimustes majandamises. Maa tootlus, kui jätta kõrvale hinnatõus, on väga madal. Aga hinnatõus on puhas spekulatsioon. Likviidsus on ka viletsam kui Itaalia võlakirjadel. Selles mõttes võis fondijuhist aru saada. Teda hindavad meiesugused tulevased pensionärid ju kvartali ja aasta tulemuste põhjal. Tootlus loeb," selgitas endine Hansapanga juht.

Artikkel jätkub pärast reklaami

"Kui nendele tegevustele samaaegselt vaadata ja mõeldes pensionile, tundus see tegevus üsna jabur. Maa on ikka toitnud ja toidab ka tulevikus. Aga me vahetame maa mingite võlakirjade vastu. Ja nende riikide võlakirjade vastu, kes tegelikult seda teenindada ei jaksa," kommenteeris Neivelt.
Sealt sündiski pankuril mõte, et maa võiks osaliselt kuuluda siinsetele pensionifondidele. "On vähemalt reaalne vara. Ja need maad võiks põllumeestele rendile anda. Ja maaharijal peaks olema eelisostuõigus. See oleks õiglane ja loogiline lahendus," lisas ta.
Aasta Põllumees 2013 ja piimakarjakasvataja Tõnu Post Saaremaalt Kõljala Põllumajanduslikust OÜst arvab, et pensionifondidele võiks põllumees müüa 49% ja enda kätte jätta 51% maast. Leping võiks olla näiteks kümne aasta peale. Põllumehele peab jääma kindlus, et tema maad tema vastuseisust hoolimata edasi ei müüdaks.
Posti sõnul on täna üha enam põllumaa rendihinda seotud Euroopa Liidu toetuse ehk nn ühtse pindalatoetusega. Pensionifondide mängutuleku korral võikski Posti sõnul nende huvi või tootlus olla siis 49% sellest ühtsest pindalatoetusest.

Seotud lood

Uudised
  • 09.06.14, 11:39
Neivelt: ettevõtjad loobugu moonaka mentaliteedist
Ekspankur Indrek Neivelt kirjutab oma blogis, et Eesti ettevõtjatel tuleb loobuda moonaka mentaliteedist ehk hakata vähem sõltuma toetusrahast ning miinimumpalk peab muutuma selliseks, et oleks võimalik peret toita.
Arvamused
  • 07.05.14, 10:04
Miks pensionifond põldu ei osta?
Põllumaa on pensionifondidele pikaajaliseks hoidmiseks põhimõtteliselt huvitav varaklass. Praktikas on aga praegu oluline kitsaskoht seadusest tulenev piirang, mille järgi pensionifond ei saa äriühingus omada suuremat osalust kui 10%, kirjutab Danske pensionifondide fondijuht Martin Hendre.
  • ST
Sisuturundus
  • 30.01.26, 11:54
Suur võrdlus: kuidas erinevad mikrokraadiprogramm, täiendusõpe ja avatud õpe?
Tallinna Ülikooli mikrokraadiprogrammidest, täiendusõppest ning avatud õppest räägib lähemalt Tallinna Ülikooli koolitus- ja konverentsikeskuse avatud õppe peaspetsialist Marge Kõrvits.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

78.5%
12.3%
9.2%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele