Martin Arula: metsa võiks raiuda pea poole võrra rohkem

Tema arvates pole põhjust metsa arengukava koostanud teadlaste adekvaatsuses kahelda. "Me isegi ei nuusuta neid piire, mis paneksid metsa jätkusuutlikkuse ohtu," märkis Asula. Tema sõnul kipub inimestele tunduma, et metsa raiutakse palju, kuid tegelikult see nii ei ole. Eesti metsaseadus on tema sõnul hea seadus, mis meie metsa kaitseb.

"Tänaseks ollakse päris kindlasti nii piirangute kui ka metsaomanike ja riigi suhtumise tõttu lubatud raiemahtudest tagapool," ütles Arula. Tema sõnul ollakse piirmahust 30-40 protsendi kaugusel. "Meie metsamaast on kasutusest väljas umbes pool. Eestis on Euroopa kohta enim looduskaitsealasid, neist 30 protsenti moodustavad metsad. Neist omakorda  kümmet protsenti ei tohi üldse puudutada ega majandada," selgitas Arula.

Ülejäänud osa kasutamata ressursist moodustab tema sõnul alamajandatud metsad, mille omanikel puudub nendega tegelemise vastu huvi. "Nii mets vananeb, ühest otsast hävineb ja teisest uueneb," ütles Arula.

Kui vähendada raiemahtusid näiteks 20 protsenti, siis väheneks Arula sõnul kümme protsenti ka Eesti SKP. "See oleks sotsiaalne katastroof," märkis ta. Tema sõnul pole peale puidu- ja metsasektori ühtegi teist valdkonda, mis Eesti negatiivset väliskaubanduse bilanssi tasakaalustab. "Ma ei taha öelda, et see oleme kuldmune munev hani, kuid kui hakata seda sektorit piirama, siis oleks mõju rahvamajandusele väga tugev. Lõpuks jõuaks see ka nende rohelisteni välja, kes raiemahtude vähendamist soosivad," selgitas Arula.

Eile kirjutasid Äripäevas ilmunud arvamusloos Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert Indrek Sell ja ELFi kliima- ja märgalaekspert Jüri-Ott Salm, et metsanduse arengukavas kehtestatud 12-15 miljoni tihumeetri suurune raiemaht aastas ei ole Eestile jätkusuutlik. Selli ja Salmi sõnul ei tohiks aastas raiuda üle 8,5-9 miljoni tihumeetri, vastasel juhul hakkab metsatagavara kiiresti kahanema.