Metsanduse arengukavas toodud aastane raiemaht on hinnang jätkusuutlikule metsakasutusmahule arengukava perioodil, ütles metsa- ja puidutööstuse liidu tegevdirektor Ott Otsmann.
„Arengukava annab ette sisulise hinnangu. Seda tehakse modelleeritud prognooside järgi, kui suur osa metsast vastaval perioodil küpsuse saavutab,“ selgitas Otsmann. „Arengukavas toodud maht ei ole kohustus, see on arvestustel põhinev võimaliku kasutusmahu hinnang.“
Suures plaanis on metsade majandamine üks jätkusuutlikemaid tegevusi maailmas üldse, märkis Otsmann. Ta lisas, et mets uueneb ja kasvab pidevalt ning puit on taastuv ressurss, mille kasutamine on väga mõistlik, et asendada sellega fossiilseid taastumatuid materjale.
„Metsaraie jätkusuutlikkust tuleb hoopis hinnata selle järgi, kas metsamaa jääb ka pärast raiet edasi metsamaaks ja sinna kasvab uus mets peale või tehakse selle asemele midagi muud, näiteks ehitatakse linn.“ ütles Otsmann.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tema sõnul pole oluline ajada taga mingit kindlat metsaraie aastast mahunumbrit, jälgima peaks hoopis metsa uuenemist. „Metsade vanuseline koostis ei saa kunagi olema igal aastal ühesugune, mõnikord on küpset metsa rohkem, mõnikord vähem,“ märkis ta.
Eile kirjutasid Äripäevas ilmunud arvamusloos Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert Indrek Sell ja ELFi kliima- ja märgalaekspert Jüri-Ott Salm, et metsanduse arengukavas kehtestatud 12-15 miljoni tihumeetri suurune raiemaht aastas ei ole Eestile jätkusuutlik. Selli ja Salmi sõnul ei tohiks aastas raiuda üle 8,5-9 miljoni tihumeetri, vastasel juhul hakkab metsatagavara kiiresti kahanema.
Autor: Kadri Põlendik, Eliisa Matsalu
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Mullu valminud analüüsist selgub, et raiemahu tõusul üle 8,5 miljoni tihumeetri aastas hakkab Eesti metsade kogutagavara vähenema. Seda aspekti pole metsanduse arengukava ega sellest lähtuvate edasiste metsapoliitiliste sammude puhul arvestatud, kirjutavad Eestimaa Looduse Fondi metsaeksperdid Indrek Sell ja Liis Kuresoo.
Eesti metsa võiks raiuda kaks korda rohkem kui praegu, ütles Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse esimees Aigar Kallas.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.