Peaministrikandidaat Siim Kallase sõnu oli tema allkirjaga Eesti Panga 100 miljoni USA dollari suurune garantii näidiseks, mille tema rumala peaga allkirjastas.
"Tõenäoliselt oli asi nii- ja seda oli ka varem – et teeme näidise, mismoodi tehing võiks välja näha. /--/ Ütleme nii, et tuldi küsima, et mina kirjutaksin sellele alla, et kõigil oleks täpselt näha, et me oleme tõsised. /---/ Mina kirjutasin tõenäoliselt sellisele asjale alla, mis oli rumal ja mõtlematu tegu," ütles Kallas intervjuus
Eesti Päevalehele.
"Kuigi ma väga hästi teadsin, et see midagi ei maksa, sest selle paberiga raha liikuma ei pane. Aga ikkagi oleks pidanud rohkem mõtlema," ütles Kallas.
Kallas rääkis intervjuus, et 100 miljoni dollari garantii idee oli tõenäoliselt luua rahaline reserv, kust saaks panku toetada. Ta aga toonitas, et tegemist oli ainult ideega, mis ei realiseerunud. Kallase kinnitusel ei võtnud Eesti Pank endale selle garantiiga seoses mingeid kohustusi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti Päevaleht kirjutas hiljuti, et praegune peaministrikandidaat Siim Kallas väljastas aastatel 1994-1995 kümme garantiikirja, mille väärtus kokku oli 1,3 miljardit Eesti krooni.
Samuti on Eesti Päevaleht kirjutanud, et üle miljardi krooni väärtuses garantiikirju anti Inglismaal registreeritud mikrofirmale Condor Trading. Condor Tradingu 1995. aasta aruandest nähtub, et ettevõtte peamine tegevus näis sel ajal olevat seotud kinnisvaraga. Samas aruandes hinnati Condor Tradingu väärtus kõigest 100 naelale.
Loe intervjuud Siim Kallasega tänasest
Eesti Päevalehest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Jaanus Tamkivi tunnustas Siim Kallase otsust loobuda valitsuse moodustamisest, viidates ajakirjanduse kujundatud õhkkonnale, mis ei soosinud kandideerimist.
Riigikogulane Kaja Kallas teatas oma blogis, et oli samuti Siim Kallase otsuse taga loobuda peaministriks pürgimisest.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.