Eesti majandusministri sõnavalik puhus lõkkele rahvusvahelise skandaali, Leedu on maruvihane ja nõuab Eesti suursaadikult aru.
Ansip ja Paet tõttasid küll asja siluma, kuid Parts võib olla Eesti ratsionaalse kuvandi Rail Balticu projektis maha mänginud, kirjutab
Eesti Päevaleht. Leedukad ajavad tõesti oma jonni, kuid nüüd anti neile kätte trump raudteeprojekti veelgi suuremaks torpedeerimiseks.
Pole mingi uudis, et alates Algirdas Butkeviciuse valitsuse võimuletulekust 2012. aasta lõpus on Leedu üritanud igal võimalikul viisil Tallinnast Leedu–Poola piirini kavandatava Rail Balticu kiirraudtee projektile kaikaid kodaraisse visata.
Kus vähegi võimalik, on eelmise, Andrius Kubiliuse valitsuse lubadused Rail Balticu kohta lahti võetud ja vaidlustatud. Näiteks protsessiti tükk aega raudtee ehitamiseks loodava ühisfirma juriidiliste õiguste üle ja üritati isegi tõestada, et Leedu põhiseadus ei luba seda projekti. Ja ehkki kõnelustel lõpuks nõustuti, et Vilniuse „mured” ei pea vett või saavad kenasti lahendatud, venitatakse ettevõtte loomisega siiani.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Autor: 1321-aripaev
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Majandusminister Juhan Partsi terava väljaütlemise pärast Leedu valitsuse käitumise kohta meile nii olulises projektis nagu Rail Baltic löövad emotsioonid kõrgele õige mitmel põhjusel. Aga kas seda tegelikult ikka ongi vaja, arutleb ühingu BaltiRail (Helsingi) juhatuse liige Ago Vilo.
Edelaraudtee, Go Tracki, Instry, Saksa Automaatika ja Siemensi koostöö on toonud Eesti raudteetaristusse märgatava uuenduslaine. Ühiseks eesmärgiks oli vananenud süsteemide väljavahetamine digitaalse vastu, et suurendada tõhusust, paindlikkust ja tulevikukindlust raudteel. Eesti inseneride kogukond lõi ohutustoote, millel on ametlik akrediteering teiste riikide sõltumatute ohutushindajate poolt.