Tänane Financial Times kirjutab, et Euroopa Liidu konkurentsiametnikud on palunud Iirimaal, Luksemburgil ja Hollandil esitada lisainformatsiooni rahvusvaheliste suurfirmadega nagu Apple või Starbucks sõlmitud maksukokkulepete kohta.
Esialgu on tegemist mitteametliku infoküsimisega, mis ei tähenda veel rikkumise avastamist. Kui aga peaks ilmnema suurfirmade erikohtlemine, võib komisjon avada ka ametliku juurdluse.
See võib ELi riigiabi reeglite kaudu avada uue rinde üle ilma hoogustunud võitluses maksudest kõrvalehoidmise vastu, kirjutas FT.
Hiljuti süüdistas USA Senati komitee Iirimaad Apple'ile erikokkuleppega tingimuste loomist, mis võimaldavad firmal maksudeks minevad summasid oluliselt vähendada. Luksemburgis maksavad firmad samuti tihti väga vähe maksu, ehkki ettevõtte tulumaksu määr on 29%.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Brüssel tõhustas täna järelevalvet maksudest kõrvalehiilimise vältimiseks rahvusvaheliste firmade poolt. Nimelt alustati uurimist, millest peaks selguma, kas kolm Euroopa Liidu liikmesriiki pakuvad sobimatuid maksusoodustusi ettevõtetele nagu Apple, Starbucks ja Fiat.
Maailma suurim kohvikukett Starbucks teatas täna, et kolib oma Euroopa peakorteri Hollandist Londonisse, mis tähendab, et firma hakkab Suurbritannias rohkem makse maksma.
Leedulasest maksuvoliniku Algirdas Šemeta eestvedamisel üritab Euroopa Liit oluliselt piirata ettevõtete ja üksikisikute võimalusi maksude maksmisest kõrvale hoidmiseks ning kindlustada, et ka „virtuaalsed“ rahvusvahelised suurfirmad nagu Facebook või Amazon oma Euroopas teenitud tulult mõistlikult makse maksaksid.
Kaks Euroopa Liidu riiki jätkavad maksuinfo tõhusama vahetuse blokkimist, mis takistab ka teistel legaalse maksutulu kättesaamist.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.