Ettevõtja Neinar Seli sõnas, et paberil võib uue lennuettevõtte loomine näida lihtne ja teostatav, kuid sisus ei muuda see midagi.
”Pigem võib hoopis kahjustada Eesti mainet ning raskendada eesti lennunduse positsiooni Euroopas. Vormist kordades olulisem on sisuline muutus ning seda ettevõtte sees ka praegu tehakse, keskendudes kümnele sihtkohale ja väiksematele kuludele,” sõnas Seli, kommenteerides Estonian Airi endise juhi Toomas Petersoni ideed luua senise asemel täiesti uus, odavlennufirmade mudelit kopeeriv ettevõte.
Seli arusaamist mööda ei liiguta mitte klassikalisele odavlennufirma suunas, mis lendaks kord-kaks nädalas mõnesse turismikeskusse, vaid vahepealse variandini, kus reisijatele tagatakse igapäevased ühendused valitud olulistesse keskustesse.
”Estonian Airi eelmine äriplaan nägi ette Tallinna Lennujaama kujunemise hubiks ning praeguse seisuga see ebaõnnestus. Samal ajal näiteks merenduses on hubi strateegia end õigustanud ning Muugast on juba kujunenud Läänemere sõlmjaam ja selline areng vaid jätkub. Suured logistikafirmad rajavad Muugale oma keskusi. Kõik see on eeldanud aga pikaagset planeerimist ja investeeringuid ning kõigi asjaosaliste veendumust ja koostööd,” leidis Seli.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Estonian Airi jaoks on parem õudne lõpp kui lõputu õudus, kirjutab lennuameti ja Estonian Airi endine juht Toomas Peterson, kes soovitab Eestis luua täiesti uue lennufirma.
Ettevõtja Jaan Pillesaare sõnul ei peaks riik ja valitsus lennuäriga tegelema. Nagu ka igasuguse teise äriga, nagu Eesti Raudtee või Eesti Energia.
Lennujaama juhi Rein Loigu sõnul oleks odavlennufirmast rahvuslik lennufirma keeruline ülesanne.
Soomlaste Kauppalehti arvamuse kohaselt võib Briti Flybel olla sihikul peale Estonian Airi ka Läti airBaltic ning Leedu lennuturg.
Edelaraudtee, Go Tracki, Instry, Saksa Automaatika ja Siemensi koostöö on toonud Eesti raudteetaristusse märgatava uuenduslaine. Ühiseks eesmärgiks oli vananenud süsteemide väljavahetamine digitaalse vastu, et suurendada tõhusust, paindlikkust ja tulevikukindlust raudteel. Eesti inseneride kogukond lõi ohutustoote, millel on ametlik akrediteering teiste riikide sõltumatute ohutushindajate poolt.