Sellest hoolimata on maksul märkimisväärsed tagajärjed Euroopa majandusele, näitab Euroopa Komisjoni koostatud mõjude analüüs. Aktsiaturgude ja võlakirjaturgude käive väheneb sellest pea kümnendiku võrra. Derivaatidega kauplemine väheneb hinnangu järgi ligi 70% ning nn robotkauplemine enam kui 90%. Ettevõtjatele tähendab uus maks kapitali hinna tõusu, mille tagajärjel väheneksid investeeringud ca 4%. See omakorda vähendab ELi SKP-d 1,7%. Hõive väheneks 0,2% ja palgad 1,6%. (Need andmed on pärit 2011. a koostatud analüüsist kogu ELi kohta).
Dagens Industri kirjutab, et maksust ei pääse ka Rootsi finantsasutused, ehkki Rootsi ise uue maksuga liituda ei kavatse. Komisjoni ettepaneku järgi maksustatakse ka väljaspool maksu kehtimise piirkonda tehtud tehing, kui mõne selle osapoole koduriik on maksu kehtestanud riik.
Uus maks diskrimineeriks Rootsi ettevõtteid, mis tahavad end derivaatide abil valuutakõikumiste vastu kindlustada. Parim oleks valuutaderivaatide maksustamine uue maksuga juba eos välistada, kirjutab leht, kuid Rootsil otsustusõigust ei ole. Euroopa Liidu rahandusministrite selle aasta esimesel kohtumissel andsid 27 riigi mjnistrid 11 riigile voli maksuga edasi minna enne, kui mingeid ettepanekuid üldse laual oli. Ja otsuste tegemise juures on vaid need 11 riiki.
Tänane Financial Times lahkab samuti komisjoni maksuettepanekut, mis ametlikult pannakse lauale lähinädalate jooksul.
Lehe andmeil on maksu haare arvatust ulatuslikum, kuna see kätkeb ka meetmeid maksust kõrvalehiilimise vältimiseks. Komisjoni ettepaneku järgi tuleks maksu rakendamisel aluseks võtta ka see, kus vastav finantstoode turule toodi, isegi kui sellega kaubeldakse Aasias, USAs või Suurbritannias. Nii on vähem motivatsiooni tehingud maksualalt välja kolida.
Hinnanguliselt laekuks maksust 30-35 miljardit eurot aastas.
Komisjoni visandis on selgelt määratletud maksuvabastused negatiivsete mõjude vähendamiseks pensionifondidele ja majandusele tervikuna. Ilmselt tuleb veelgi järeleandmisi, et maksu vastu huvi ilmutanud riigid sellega ka tegelikult nõustuksid, kirjutab FT.
Need 11 riiki on: Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Belgia, Portugal, Austria, Slovakkia, Kreeka, Sloveenia ja Eesti.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa Komisjon esitas eile uuesti finantstehingute maksu (FTM) direktiivi eelnõu, mis viimase muudatuse kohaselt kehtiks küll vaid maksust huvitatud riikides, ent mille mõju ulatub üle terve ilma.Äripäev leiab, et FTM muudab Euroopa investeerimiskliima ebasoodsaks ning peletab investoreid riikidest, mis maksuga kaasa lähevad. Eesti on teatavasti nende hulgas.
Euroopa Liidu rahandusministrid andsid täna heakskiidu, et 11 asjast huvitatud liikmesriiki saaksid n.ö tihendatud koostöö korras edasi liikuda finantstehingute maksuga.
Eestis ja veel kümnes euroala riigis kavandatava finantstehingute maksu vastased kardavad negatiivset mõju pensionifondidele isegi nendes riikides, mis ise seda maksu ei kehtesta.
Euroopa Komisjon esitab täna uuesti finantstehingute maksu direktiivi eelnõu, mis on kohandatud ringi nii, et see kehtib vaid maksust huvitatud riikides – sh Eestis –, ent millel on aga ootamatult suur mõju üle kogu maailma.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.