Konjunktuuriinstituudi (EKI) detsembrikuine baromeeter näitas, et tarbijate kindlustunne ja hinnangud pere majandusolukorra osas on paranenud.
Tarbijate kindlustunne on võrreldes aasta varasemaga parem, see on tingitud palkade kasvust ja tööturu olukorra paranemisest. Samuti on paranenud tarbijate hinnangud pere majandusolukorra väljavaadetele. Detsembris hindas 55% vastanuist, et kulutab nii palju kui teenib, 37% suudab säästa ja 8% elab kas varasematest säästudest või on võlgades.
71% kaubandusettevõtete juhtidest hindas, et ärikonjunktuur püsib rahuldav, 16% hinnangul oli olukord hea ja 13% kaupluste juhtidest kurtis halva ärikonjunktuuri üle. Aasta lõpukuud on kauplustele olnud alati heaks müügiperioodiks, detsembris märkis 45% kauplusi müügi kasvu viimaste kuude jooksul. Aasta algul jätkuvad soodusmüügid, kuid järgnevad kuud on alati väiksema käibega.
Tööstusettevõte kindlustunne viimase kuuga halvenes ja on 19 punkti alla pikaajalist keskmist, kuid natuke paremal tasemel kui eelmisel aastal samal ajal. Toodangu mahu kasvu väljavaated on kesised. Vaid 15% ettevõtteist suudab mahtu kasvatada, 46%-l püsib maht praegusel tasemel ja 39%-l toodangu maht väheneb.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti majandususalduse indeks oli aasta lõpus õigustatult üle euroliidu keskmise. Siinne laenukeskkond on soodne ja ekspordipartneritel läheb hästi, leitakse Eesti konjunktuuriinstituudi värskes uuringus.
Lõppevat aastat iseloomustab leibkondade majandusliku kindlustunde kasv, teatas Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskus.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.