Palgainfo agentuuri novembrikuise küsitluse põhjal pooldab töötasude avalikustamist vaid 2% Eestis küsitletud tööandjaist.
Töövõtjaist pooldab töötasude avalikustamist 8% küsitletuist. Lisaks arvab 48% töövõtjaid, et erinevate ametite töötasude kohta peaks olema rohkem avalikku infot, kuid see ei pea olema isikupõhine. Tööandjaist on sama meelt 38% küsitletuist.
Seda, et kogu töötasudega seotud info peaks olema konfidentsiaalne, pooldab 30% tööandjaist ja 23% töövõtjaist.
Kokkuvõttes on nii tööandjad kui ka töövõtjad pigem seda meelt, et töötasud ei peaks olema avalikud, samas tahab suur hulk töövõtjaid saada praegusest rohkem isikustamata infot töötasude kohta erinevates ametites. Töövõtjad on ühtlasi märgatavalt rohkem töötasudega seotud info avalikustamise poolt kui tööandjad.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Palgainfo Agentuuri küsitluses osales üle 300 tööandja ja ligi 13 000 töövõtjat.
Seotud lood
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina leiab, et läbipaistvam tööturg muutub efektiivsemaks, kuid seda ainult juhul, kui palga puhul võrreldakse omavahel võrreldavaid asju.
Üheksakümnendate keskel olid Eesti toidutööstuse Nokiaks kalakonservid, millest vaatasid vastu kurbade silmadega sprotid. Neil oli idaturul hea minek. Raha teenimist kalade kurvad silmad ei takistanud, meenutab Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.
Palkade avalikustamise idee üheks suuremaks kitsaskohaks pidasid tänasel Äripäeva Palgafoorumil esinenud osapooled probleeme, mida avalikustamine võib põhjustada töötajate isiklikus elus.
Äripäev võtab kokku, milliste argumentidega diskuteerisid palkade avalikustamise idee pooldajad ja vastased.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.