Üksikisiku tulumaksu kehva laekumise tõttu pole põhjust kolmandas kvartalis erilist majanduskasvu loota. Pigem on praegused märgid tuleviku suhtes hoiatavad, ütleb majandusekspert ja endine majandusminister Heido Vitsur.
Esmaspäeval teeb statistikaamet teatavaks Eesti kolmanda kvartali majanduskasvu. Vitsuri sõnul on seda tänu Eesti majanduse avatusele väga raske ennustada. „See on pigem nagu noolemäng, mitte prognoos. Kolmanda kvartali kasv jääb ilmselt eelmistega samasse suurusjärku ehk ühe protsendi kanti. 0,3 kuni 0,5protsendilist kõikumist emmale-kummale poole praegusest tasemest pole võimalik ennustada, sest Eesti avatud majandus sõltub suurest maailmamajandusest,“ ütles Vitsur.
„Vaadates tulude kesist laekumist eelarvesse, eelkõige käibemaksu ja üksikisiku tulumaksu, mis peaks kajastama inimeste majanduslikku aktiivsust, pole põhjust arvata, et tulemused peaksid eelmistest kvartalitest paremad olema,“ selgitas ta.
„Aastane riigieelarve on tehtud küll konservatiivselt, kuid tänavune majanduskasv jääb siiski möödunud aasta lõpus prognoositule kaks korda alla. Sellised prognoosivead aga on loomulikud, sest Eestil pole võimalik kontrollida maailmamajanduses toimuvaid arenguid, sealhulgas kütuse hinda ja Hiina majandust. Need aga mõjutavad väga palju maailmaturul töötavate Eesti ettevõtete käekäiku,“ lisas Vitsur.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Reitinguagentuur S&P kärpis euroala suuruselt teise majandusruumi Prantsusmaa reitingut, tuues põhjuseks kidura majanduskasvu, mis pärsib võimalusi riigi rahanduse korda saamiseks.
Vene majandusel läheb järgneval kahel aastakümnel nõrgemini kui varem prognoositi, kirjutas Vene ärileht Vedomosti majandusministeeriumi dokumentidele viidates.
USA majandus kasvas kolmandas kvartalis oodatust kiiremini, olukord paraneb järk-järgult ka tööturul.
Edelaraudtee, Go Tracki, Instry, Saksa Automaatika ja Siemensi koostöö on toonud Eesti raudteetaristusse märgatava uuenduslaine. Ühiseks eesmärgiks oli vananenud süsteemide väljavahetamine digitaalse vastu, et suurendada tõhusust, paindlikkust ja tulevikukindlust raudteel. Eesti inseneride kogukond lõi ohutustoote, millel on ametlik akrediteering teiste riikide sõltumatute ohutushindajate poolt.