Sotsiaaldemokraat Marianne Mikko teatas, et arvustas tänasel statistikaameti korraldatud konverentsil valitsust, kes tema hinnangul suhtub tuima ükskõiksusega soolise palgalõhe probleemi.
„Palgalõhe küsimuses on olukord tõsine, et mitte öelda traagiline. Kui 11 aastat tagasi oli meeste ja naiste palgalõhe 22 protsenti, siis sel kevadel tuli raporteerida, et sooline palgalõhe oli Eestis juba 28 protsenti naiste kahjuks,“ märkis Mikko.
Nii suur palgalõhe tähendab naiste jaoks nii madalamaid sotsiaalkindlustuse hüvitisi kui lõpuks ka madalamat pensioni. „Ilmselgelt on naiste ebaõiglane töötasu põhjuseks, miks meil on palju vaesuses elavaid lapsi. Oleme ka üksikvanemate suure arvu poolest Euroopa Liidu liidrid,“ rääkis Mikko. Samal ajal ei ole valitsus vaevunud Mikko hinnangul sisuliselt palgalõhe vähendamisega tegelema.
Ikka veel ei ole ametisse nimetatud soolise võrdõiguslikkuse nõukogu, mis pidi tööle hakkama üheksa aastat tagasi. Samuti ei koguta Eestis soopõhiseid tööalaseid statistilisi andmeid, kuigi seaduses on vastav nõue kirjas, sõnas Mikko. „Härrased ministrid, käärige käised üles ja asuge seadust täitma!,“ lausus Mikko.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Välisminister Urmas Paet ütles ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogus (ECOSOC) peetud kõnes, et naiste õigusi rikkuv ja alavääristav ühiskond kahjustab ennekõike iseennast, sest ühiskond, mis sallib sugudevahelist ebavõrdsust, pidurdab iseenda sotsiaalset ja majanduslikku arengut.
Eesti vabariigi põhiseaduse ja jumala ees on kõik võrdsed. Võrrelda ei saa võrreldamatuid, vaid võrreldavaid nähtusi ja protsesse.
Euroopa Komisjon teatas, et asub vähendama meeste ja naiste palgaerinevust, mis Eestis on koguni üle 30 protsendi.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.