Ettevõtja Marcel Vichmanni raudteefirma nõuab riigilt kahjutasuks 5 miljonit eurot, vastasel korral pannakse rongid kogu riigis seisma, väidab Postimees.
Äripäevaga vestelnud Vichmann ei nõustu Postimehe väitega, soovides omapoolse lahendusena täita olemasolevat lepingut, mille järgi sõidaksid Edelaraudtee rongid 2014. aasta lõpuni.
"Kas uute või vanade rongidega, see on teine küsimus. Kõige loogilisem oleks olnud, et nii nagu uued bussid antakse vedajatele... mis need rongid teistmoodi on? Rongi võiks ka vedajale anda," ütles Vichmann Äripäevale. Mis saaks pärast lepingu lõppemist, jääks Edelaraudtee omaniku sõnul juba riigi mureks.
"Et meie paneme rongiliikluse seisma, sellist asja kindlasti ei ole," kinnitas Vichmann. "Aga teatud tingimustel võib see juhtuda, et jääb seisma. Kui näiteks ei ole vedurijuhte," lisas ta, pidades silmas olukorda, kus samaaegselt hakkaksid töötama Edelaraudtee ja Elektriraudtee. See tähendaks tööjõupuudust, mida poleks kiirkorras võimalik nii kergelt lahendada.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Loe Postimehe artiklit pikemalt
siit.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Riigihangete vaidlustuskomisjon kuulutas õigustühiseks lepingu, millega riik andis reisijateveo korraldamise raudteel järgmisest aastast ilma konkursita Elektriraudteele.
Riigihangete vaidlustuskomisjon kuulutas õigustühiseks lepingu, millega riik andis reisijateveo korraldamise raudteel järgmisest aastast ilma konkursita Elektriraudteele.
Marcel Vichmanni rongifirma Edelaraudtee võib riigilt kohtus välja nõuda pea viis miljonit eurot, mille ettevõte väidetavalt kaotas põhjusel, et riigi poolt ostetud uute rongidega hakkab sõitma Elektriraudtee.
Tallinna halduskohtu tänase otsuse kohaselt pidanuks riik korraldama raudtee reisijateveo lepingu sõlmimiseks riigihanke.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.