Rahvusvahelise Energiaagentuuri IEA direktor Maria van der Hoeven sekundeeris Partsile, et selline energiamajandus, mis nõuab vaid toetusi toetusi toetusi, ei ole kestlik.
Üheltpoolt on tema sõnul taastuvenergeetika arendamisel oluline jälgida, et toetuste süsteemi oleks sisse ehitatud mehhanism, mis järk-järgult toetustest loobuda võimaldab, sedamööda, kuidas tehnoloogia odavneb ja taastuvenergia konkurentsivõimeliseks muutub. Teisalt on oluline arendada taastuvenergeetikat tasakaalus võrkude arendamisega, et ei tekiks sarnast olukorda nagu Saksamaal, kus tuulikud on riigi põhjaosas ja tööstus lõunaosas, vahepeal aga ülekandevõrke ei ole.
Äripäeva küsimusele, kas Eesti taastuvenergia toetuste süsteemis, mille ümbervaatamise eelnõu on praegu riigikogus, on taoline toetuste tagasiulatuvat korrigeerimist välistav kohanemismehhanism sees, vastas Parts, et eelnõu on samm edasi.
"Kohanemismehhanisme võib olla erinevaid," ütles Parts. "Meie tänane toetuste ümbervaatamise eelnõu , mis on riigikogus vastu võtmata, ta peab olema seotud turu hinnaga. Ehk teisisõnu - toetused on väiksemad, kui turu hind on kõrgem. On fikseeritud teatud nullpunkt lähtuvalt erinevate taastuvenergia allikate investeeringute mõistlikust tootlusest. See eelnõu on selles mõttes väike samm edasi," ütles Parts.
Maria van der Hoeveni sõnul taastuvenergiata tulevikus ei saa. IEA prognoosi järgi kasvab energianõudlus järgmise 20-30 aasta jooksul praeguse tasemega võrreldes kolmandiku võrra. Seal on kohta kõigile energiaallikatele - ka põlevkivienergeetikale, kus Eesti on oma tehnoloogiaga maailmas teerajajate hulgas. Kuid oluline on ressursside võimalikult efektiivne ja säästlik majandamine.