- OMX Baltic0,3%318,17
- OMX Riga0,53%996,99
- OMX Tallinn0,58%2 254,32
- OMX Vilnius−0,28%1 486,4
- S&P 5002,35%7 549,94
- DOW 302,15%52 389,75
- Nasdaq 2,74%25 253,14
- FTSE 1001,02%10 782,87
- Nikkei 2252,33%58 775,5
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%92,58
- OMX Baltic0,3%318,17
- OMX Riga0,53%996,99
- OMX Tallinn0,58%2 254,32
- OMX Vilnius−0,28%1 486,4
- S&P 5002,35%7 549,94
- DOW 302,15%52 389,75
- Nasdaq 2,74%25 253,14
- FTSE 1001,02%10 782,87
- Nikkei 2252,33%58 775,5
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%92,58
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Merkel lubab taltsutada elektri hinnatõusu
Taastuvenergeetika ei ole enam nišisektor. "See on osa üldisest energiatootmise portfellist. See tähendab täiesti uusi probleeme," ütles Merkel kuu algul Saksamaa parlamendis. Valimised Saksamaal on eeloleval pühapäeval.
Paraku lööb 13 aastat tagasi vastu võetud seadus taastuvenergia tasud lukku 20 aastaks. See tähendab, et ka siis, kui uus valitsus toetussüsteemi kohe muudab, jääks rohelise energia arve sakslastele kuni 2030. aastani ikka vähemalt 20 miljardile eurole aastas, hindas Bloomberg New Energy Finance'i analüütik Anna Czajkowska värskes raportis.
Mõningast manööverdamisruumi näeb analüütik maksudes – elektrienergia käibemaks ja aktsiis on Saksamaal kõrgeimaid Euroopas.
Saksamaa siht on toota 2050. aastaks 80% elektrist taastuvatest allikatest. Praegu on vastav näitaja 23%. Et see teoks saaks, tagab valitsus rohelise energia tootjatele (tuul, päike, biomass) eelisjuurdepääsu elektrivõrgule ning turuhinnast kõrgema hinna. Vahe katab taastuvenergia tasu, mis lisatakse majapidamiste elektriarvetele.
Plaan osutus aga arvatust edukamaks. Tänavu on taastuvenergia tasu Saksa tarbijale juba 5,28 eurosenti kilovatt-tunni (kWh) eest, mis on 47% rohkem kui mullu. Tuleval aastal kerkib tasu 6,1 sendile, prognoosib Berliini analüüsifirma Energy Brainpool GmbH.
Keskmiselt maksid Saksa majapidamised mullu kWh eest Eurostati andmeil 26,4 eurosenti, mis on pea kaks korda kõrgem hind kui maksid juuni seisuga 12 kuu keskmisena USA tarbijad.
Hesseni liidumaal kasvas mullu 12% majapidamiste arv, kellele elektrienergia tarnimine lõpetati.
"See on viitsütikuga sotsiaalne pomm ja meil tuleb leida võimalus rahaliste probleemidega majapidamiste aitamiseks," ütles Bloombergile tarbijakaitsegrupi Verbraucherzentralen Hessen pressiesindaja.
"Kui elektrienergia hind jätkab tõusu sellises tempos, on elektriarve varsti suurem kui üüriarve," märkis Frankfurdis 16 aastat jäätisekohvikut pidanud Cosimo Madeo.
Eurostati andmeil on saklastest suuremad elektriarved Euroopa Liidus vaid Küprosel ja Taanis.
Samas toetavad sakslased ülekaalukalt energiareformi, et suurendada rohelise energeetika osakaalu ja tuumaenergiast üldse loobuda. Sellise otsuse tegi Merkeli valitsus 2011. aastal pärast Jaapanis Fukushima tuumajaamas toimunud õnnetust.
Hetkel kuum
Samal ajal kui Saksa majapidamiste elektriarved on järsult kasvanud, on elektri hulgimüügi hinnad 2008. aasta tipust koos kütuse hinna langusega 60% kukkunud. Berliinis asuva lobiorganisatsiooni BDEW andmeil pole nii suuri kääre olnud vähemalt 15 aasta jooksul.
"See paneb meid dilemma ette," ütles Bloombergile Frankfurdi suurime elektritootja Mainova AG tegevjuht Constantin Alsheimer. "Ühelpoolt oleme oma fossilkütusel töötavate jaamadega väga napilt kasumis, teisalt on meie erakliendid ränga hinna all lookas."
Selle aasta esimese nelja kuu jooksul maksid Saksa tarbijad kWh tunni eest keskmiselt 28,73 eurosenti, mis on kaks korda rohkem kui kulus selle elektri tootmiseks, transportimiseks ja müügiks, hindab BDEW. 1998. aastal maksid saklased kWh tunnis eest 17,11 eurot ning vahe hulgihinnaga oli vaid 4,2 senti.
Probleemid on ka sellega, et elektrivõrke ja elektrienergia talletamise infrastruktuuri pole Saksamaal suudetud piisavalt kiiresti välja arendada. Kogu energiareformi (Energiewende) maksumuse on Saksamaa keskkonnaministeerium hinnanud ühele triljonile eurole.
Kõik Saksamaa suuremad parteid leiavad, et taastuvenergia toetuste süsteemi tuleb muuta, kuid üksmeelt ei ole, kuidas seda teha.
Merkeli partei CDU praeguse koalitsioonikaaslase Vabade Demokraatide juhi Philipp Rösleri sõnul vajab Saksamaa taastuvenergia tootjate seas suuremat konkurentsi ning süsteemi, kus taastuvenergia tootjad müüvad elektrit siis, kui selle järgi on nõudlus, mitte ei roobitse kahekümneks aastaks garanteeritud tasusid.
Saksamaa sotsiaaldemokraadid tahaksid järk-järgulist üleminekut efektiivsemale mudelile. Rohelised eelistaks näha ambitsioonikamaid eesmärke Euroopa Liidu kliimapoliitikas, mis tõstaks heitmekvoodi hinda ja sunniks söeküttel jaamu kinni panema. Mitte sulgema efektiivseid moodsaid gaasiküttel jaamu, milleni on praegu viinud heitmekvoodi ja söe madal hind.
Saksamaa CO2 heitmed kasvasid mullu 0,4%, 452 miljonile tonnile, mis on Bloombergi andmeil kõrgeim näit 2008. aastast.
Värske Stern/RTLi arvamusküsitlus näitas, et Angela Merkel ei pruugi valimiste järel jätkata praeguse koalitsiooniga. Merkeli partei CDU toetus oli 39%, Vabade Demokraatide toetus 5%. Sotsiaaldemokraate toetas 25%, Roheliste parteid 9% küsitletud 2500 inimesest. Kõige tõenäolisemaks valimiste tulemuseks peetakse kas Merkeli partei ja sotside suurt koalitsiooni või Merkeli partei koalitsiooni Rohelistega.
Seotud lood
Saksamaa kantsler Angela Merkel ütles oma uusaastatervituses, et Saksamaa käekäik on tihedalt seotud Euroopa Liidu käekäigu ja euroala võlakriisile püsiva lahenduse leidmisega.
Saksamaa uus energeetikaminister Sigmar Gabriel tahab tulevast aastast vähendada rohelise energia toetusi maismaatuulikutele 10-20% 2013. a tasemest.
Saksamaa kantsler Angela Merkel ütles täna, et toetab plaani osa heitmekvoote ajutiselt käibelt kõrvaldada, et sel moel kvoodi hind mõistlikumale tasemele kergitada.
Kolm nädalat tagasi ülekaaluka valimisvõidu saanud Saksamaa kantsleri Angela Merkeliga koalitsioonikõnelusi pidavad sotsid (SPD) nõuavad järjest tungivamalt üleriigilise miinimumpalga sisseviimist 8,5 euro tasemel tunnist.
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.
Enimloetud
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Juubelile lähenev Raivo Hein lõi uue eesti vanasõna
Juubelile lähenev Raivo Hein lõi uue eesti vanasõna
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Vahendas Planet42-le üle 15 miljoni euro
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Vahendas Planet42-le üle 15 miljoni euro
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele