Rail Baltic peab olema tasuv

„Üks olulisi eeldusi selle tegemisel ongi see, et see peab olema majanduslikult tasuv. See peab olema konkurentsivõimeline ja ise tulu tootev ettevõtmine pikas perspektiivis,“ sõnas Sirp. „Kuidas ta täpselt saab olema – suured Euroopa transpordiprojektid näitavad seda, et see tasuvus võib tulla mõnevõrra pikema aja pärast kui loodetud, aga oluline on see, et ta peab olema ise tasuv,“ selgitas ta.

Tallinnast läbi Riia ja Kaunase Varssavisse suunduva Rail Balticu 3,6 miljardi euro suurusest kogumaksumusest enamuse ehk 75-85% panustab kava kohaselt Euroopa Liit liidu maksumaksjate ühisest rahakotist. Ülajäänu on inimesi ja kaubavoogusid teenindava kiirrongi projekti juures omafinantseeringu osa ja selle tasuvad Balti riigid iseseisvalt. Uue raudtee ehitus Eestis maksab ligikaudu 950 miljonit eurot.

Juuli lõpus jõudsid riikide ametnikud kokkuleppele Rail Balticut arendava ühisettevõtte loomises. Ettevõtte loomise peavad veel heaks kiitma riikide ministrid.

Täna esitles projekti Eesti-meeskond majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis võimalikke trassi kulgemise teid Eestis läbi Harju-, Rapla- ja Pärnumaa. Septembris alustatakse tööd, et leida Eestit läbiva trassiosa jaoks parim lahendus. Sirp sõnas, et just nüüd avaneb võimalus kõigil kaasa rääkida, kes trassi planeerimisel sõna sekka tahavad öelda. Samas lisas ta, et kõiki arvamusi päris 100%-liselt tõenäoliselt arvestada ei saa.

Projekti eskiislahendus on kavas valmis saada järgmise aasta suveks, põhilahendus 2015. aasta kevadeks. „Igas riigis tuleb läbi viia kõik riiklikud protsessid, kaasates vastavalt seadustele kohalikke omavalitsusi ja kohalikke inimesi ja me oleme jõudnud juba üsna kaugele selles siin Eestis,“ sõnas Sirp. „Mina usun, et mingit sellist üksikteemat planeerimisega seoses, mis üles tuleks ja planeerimist takistaks, ei ole,“ lisas ta.

Ehitustegevusega planeeritakse alustada 2017 või 2018 ja tööde valmimise tähtajaks on praegu pakutud aastat 2022.