Keskpanga nõukogu liikmed Christian Noyer ja Benoit Coeure kinnitasid, et tegemist on vaid muudatusega kommunikatsioonis, mitte strateegias. Viimane tugineb jätkuvalt inflatsiooni, reaalmajanduse ja monetaarsete arengute jälgimisel.
"Euroala paraneb, kuid vajab rahu, kaitset, võimalust tervenemiseks," ütles Coeure samal konverentsil.
Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn kiitis keskpanga sammu. See oli vajalik USA keskpanga plaanidest turul tekkinud turbulentsi rahustamiseks, et see Euroopa majanduse toibumist ei kahjustaks.
"USA ja Euroopa on majandustsüklis erinevates etappides. Samal ajal kui USA on poliitikat karmistamas, peab Euroopa jätkama majandust enam toetava poliitikaga," ütles Rehn.
Weidmann ei näe euroalal piisavat poliitilist toetust eelarveliidu loomiseks, küll aga peab ta vajalikuks euroala reeglite karmistamist.
"Ühisraha potentsiaali täielikuks vallandumiseks on vaja pingutada kahel rindel: üheltpoolt struktuursed reformid, teisalt kaotada vaikivad garantiid pankadele ja riikidele (riigi võlakirjadele)," ütles Weidmann.
"Lisaks tugevamatele reeglitele peame tagama, et rahvusriigi tasemel kontrolli ja vastutuse süsteemis oleks võimalik ka riigi pankrot, ilma et see kogu finantssüsteemi endaga kaasa tõmbaks. Alles siis saaksime lahti vaikivast garantiist riikidele," ütles ta.
Bundesbanki juht kutsus euroala riike lõpetama liiga tihedaid sidemeid oma pankadega, väites, et Euroopa pankades on oma riigi võlakirju liiga palju.
"See on võimalik sel põhjusel, et pankadel ei ole vaja riigivõlakirju kapitaliga tagada, sest riskikaalud on hinnatud nulli," ütles ta.
Et sellist ülemäärast investeerimist riigivõlakirjadesse piirata, tuleb Weidmanni hinnangul kapitalireegleid muuta, et riskid oleksid adekvaatselt arvesse võetud.