Äriregistri andmetest selgub, et ligi pool aruandekohuslastest ei esita majandusaasta aruannet õigeks ajaks. Justiitsminister selles probleemi ei näe.
2010. aastal, kui hakkas kehtima uus majandusaasta aruannete esitamise kord ja aruandeid hakati esitama elektrooniliselt äriregistri kaudu, esitas majandusaasta aruande õigeaegselt 58,2% aruandluskohuslastest. Järgmisel aastal kahanes osakaal 56-protsendini ning püsis seal ka mullu.
Justiitsminister Hanno Pevkur, kelle haldusalasse kuulub ka äriregistriga seotud tegevus, pidas aruannete esitamist heaks. „Majandusaasta aruannete mitteesitamine ei ole ju laialdane probleem, valdavalt kõik ettevõtted ikkagi esitavad aruanded ära. See ei ole selline probleem, mis karjuks silma, et meil on häda käes,“ ütles Pevkur.
Audiitorid ei ole ministriga ühel meelel. Nii märkis Haiba Audit OÜ juht ja vandeaudiitor Virge Haiba, et õigeks esitanute madal protsent näitab korralagedust. „Kui pooled ei esita, siis kogu see süsteem on nagu naljanumber meil,“ imestas Haiba, miks ei ole pärast seda, kui aruannete esitamine muutus elektrooniliseks, hakatud intensiivsemalt nõudma tähtaegadest kinnipidamist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Mida peavad audiitorid aruannete mitteesitamise põhjuseks ning kuidas võiks olukorda lahendada, loe tänasest Äripäeva paberlehest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul majandusaasta aruannete esitamise süsteem toimib ning karistusi ei ole vaja karmimaks muuta.
Aastaaruannete esitamine peab paranema, leiab justiitsminister Hanno Pevkur. Juunis hindas ta, et aruannetega hilinemine pole valdav probleem.
Suurim siinse kütuse jaemüüja Statoili finantsjuhi sõnul saab ettevõtte aastaaruande kokku ja esitatud palju kiiremini, kui seaduses täna ette nähtud tähtaeg.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.