Saledam SAS vajab ikka veel kärpenuga

Taani majandusleht Börsen kirjutab täna, et SASil tuleb kulude kärpimist jätkata. Kui rehkendada, et uute kokkulepete järel on SASi kulud ühe reisijakilomeetri kohta alanenud praeguselt 81 öörilt (0,1086 eurosendilt) 74 öörile (0,0992 eurosendile), on sama näitaja Norwegianil, keda SASi juhtkond oma peamiseks rivaaliks nimetab, vaid 46 ööri (0,0617 eurosenti). Lufthansal on see näitaja 64 ööri ja Ryanairil lehe andmeil 25 ööri.

„Praegusel kujul ei ole SASil ikka tulevikku,“ ütles ABG Sundal Collieri aktsiaanalüütik Lars Heindorff, märkides, et ka SASi nädala eest välja hõigatud kärpeplaanist ei piisa, et firma kulutase konkurentsivõimeliseks muuta.

Need kolm miljardit Rootsi krooni, mis firma kogu säästukavaga kokku hoida plaanib, moodustavad SASi kuludest vaid 7-8%.

Plaani arvab ebapiisavaks ka konsultatsioonifirma Aeropol lennundusanalüütik Anders Lidman.

„SAS arvab, et säästukava avab ukse uude helgesse päeva. Firmal tuleb aga aru saada, et vaja on täiesti uusi võtmeid,“ ütles Lidman, väljendades kahtlust, kas SAS viie aasta pärast enam alles on. „Igatahes mitte praegusel kujul,“ ütles ta.

Lidmani sõnul on SASi üle 20 aasta halvasti juhitud. Firma on muutustele reageerinud liiga aeglaselt. Praegu ollakse olukorras, kus 90% tuludest tuleb Euroopast, kust tänases majandusolukorras on väge keeruline raha teenida.

SAS vajab Lidmani sõnul kasvuplaani. „Ei saa ainult säästa. Iga kord, kui kuskilt kroon kokku hoida, vähenevad ka sissetulekud 50 ööri võrra,“ ütles ta.

Rootsi majandusleht Dagens Industri kirjutab täna, et Rootsi riik hakkab nüüd uue hooga SASile kosilast otsima.

„Tõenäosus, et me ostja leiame, on SASi ja firma töötajate vahel saavutatud kokkuleppe järel kasvanud,“ ütles Rootsi finantsturgude minister Peter Norman.

SASi kreeditorid jäid praeguseks saavutatud kokkuleppega rahule ja on nõus firma rahastamist jätkama.

SASi krediidiliin suureneb 3,1 miljardilt Rootsi kroonilt 3,5 miljardile. Pankadest on valmis firma rahastamist jätkama Danske Bank, DNB, Nordea, SEB, JP Morgan, Swedbank ja RBS. Lisaks paneb Wallenbergide tööstusperekonna fond, mis on Rootsi, Taani ja Norra riigi järel samuti üks SASi suuromanikke, välja 266 miljonit Rootsi krooni. Põhjala riikide osa krediidiliinis on 1,75 miljardit Rootsi krooni, millest lõviosa langeb Rootsi riigile. See laenuvahend vajab veel Põhjala riikide parlamentide heakskiitu.