Endine EASi juhatuse liige Maria Alajõe ei soovinud vastata Äripäeva küsimusele, kas EASi juhtkond peaks võtma vastutuse oma valede otsuste eest.
Alajõe, kelle leping EASi juhatuse liikmena lõppes mõned kuud tagasi ja kes on hetkel Riigikogu kantselei direktor, keeldumise edastas Riigikogu kantselei direktori abi Marianne Jukk, kelle sõnul ei soovi Alajõe arvamust avaldada, kuna tema leping lõppes mõned kuud tagasi. „Ta ei ole detailselt kursis ja ei soovi kommenteerida,“ edastas Jukk.
EASi eksimuse tõttu jagati mitmekümnele ürituste ja konverentside korraldajale toetust rohkem kui lubatud, see võib aga maksumaksjale minna maksma üle 400 000 euro, kirjutas tänane Postimees.
Rahvusvaheliste ürituste ja konverentside meetmest ehk RÜKist toetuste taotlemise esimene voor toimus veebruaris 2010 ja Postimehe andmetel maksti EASi enda vea tõttu toetust rohkem, kui siseriiklik määrus lubab ehk tulu mahaarvestamise nõuet ei järgitud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Sama viga kordus ka RÜKi teises voorus novembris 2010 ja märtsis 2011: vigase arvestuse tulemusel maksis EAS toetust rohkem, tagasinõuete kogusummaks on 268 602 eurot. Ehk kahe vooru peale kokku 428 369 eurot.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) nõukogu esimehe Cinzia Siigi sõnul üllatas teda sihtasutuse juhi Ülari Alametsa keeldumine tagasi astumisest.
Riigikogu majanduskomisjoni liige Kalev Kallo arvates oleks EASi juhtkonnal vastutuse võtmine loogiline, samuti märgib ta, et mingi järelduse peaks ka ministeerium tegema.
Riigikogu majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas on seisukohal, et EASi juht peab täitma oma kohustusi ning praeguses olukorras tuleks hinnata, kas juhatuse esimees on olnud tavapärasest hooletum.
Järjekordne uskumatu möödapanek EASis – eksimuse tõttu jagati mitmekümnele ürituste ja konverentside korraldajale toetust rohkem kui lubatud, mis võib maksumaksja taskust minna maksma üle 400 000 euro.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.