Põhjamaade suuremaid lennufirmasid SAS otsib lisaraha. Nädalavahetusel soostusid suuremad laenuandjad laene pikendama.
Põhjuseks SASi keeruline majandusseis, mida firma juhtkond pole suutnud paremusele pöörata. Meedias ilmusid artiklid SASi plaanidest töötajad koondada, et nad siis oluliselt madalamalt palgatasemelt tagasi tööle võtta.
Ridamisi kriisikohtumisi Rootsi valitsuse esindajatega läinud nädalal läbimurret ei toonud.
Täna kirjutab DI, et paar suuremat SASi laenuandjat, sealhulgas riigi osalusega Nordea, on siiski pärast ägedat telefonidiplomaatiat jäika hoiakut muutnud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ka SEB on DI andmeil järeleandlikumaks muutunud. SASi neljas suurim investor on 7,6%ga Rootsi tööstusdünastia Wallenbergide fond Wallenbergsstiftelserna, mille esindajana istub Jacob Wallenberg SASi juhatuse aseesimehe toolil. Jacob Wallenberg on juhatuse aseesimees ka SEBs, mis on SASi üks suuremaid laenuandjaid.
Mitte kõik SASi laenuandjad pole aga meelt muutnud, mis tähendab, et SASil tuleb kas leida uusi rahastajaid või tuleb firmat rahastama nõustunud pankadel anda suuremaid laene, kirjutas leht.
SAS ega Rootsi rahandusministeerium pole DI andmeid kommenteerinud.
SAS avalikustab oma kvartalitulemused 8. novembril.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa Komisjon avalikustas eile otsuse, et lennufirma SAS jaoks loodud tugilaenu võimalus 400 miljoni euro suuruses summas ei kujutanud endast lubamatut riigiabi.
Rootsi võis rikkuda riigiabi reegleid, kui valitsus läinud aasta sügisel SASi pangalaenudele soodsatel tingimustel garantii andis – asja uurimiseks võtab Euroopa Komisjon juhtunu põhjalikuma uurimise alla.
Meediaspekulatsioonide keskmesse sattunud lennukompanii SAS avalikustas täna ennetähtaegselt oma kolmanda kvartali tulemused ning kinnitas uue kokkuhoiukava koostamist, mille eesmärk on kindlustada firmale konkurentsivõimeline kulude tase pikemas perspektiivis.
Skandinaavia lennukompanii SAS avalikustas täna uue kokkuhoiuplaani, mis ettevõtte presidendi ja tegevjuhi Rickard Gustafsoni sõnul on firma viimane võimalus üldse tegevust jätkata.
„Vähem IT-d, palun“ vastab küsimusele, kuidas ehitada ettevõtte IT üles nii, et see oleks toimimisloogikalt lihtne, kuid samas efektiivne ja turvaline. Esimeses episoodis jagab oma lugu ettevõtja, kes oli valmis eduka äritegevuse lausa lõpetama, sest puudulik IT tegi elu liiga keeruliseks nii talle endale, töötajatele kui ka klientidele.