• OMX Baltic0,28%312,05
  • OMX Riga0,48%903,42
  • OMX Tallinn−0,01%2 086,85
  • OMX Vilnius0,26%1 356,82
  • S&P 500−0,08%6 775,8
  • DOW 30−0,61%47 417,27
  • Nasdaq 0,08%22 716,14
  • FTSE 100−0,34%10 318,28
  • Nikkei 225−1,04%54 452,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,62
  • OMX Baltic0,28%312,05
  • OMX Riga0,48%903,42
  • OMX Tallinn−0,01%2 086,85
  • OMX Vilnius0,26%1 356,82
  • S&P 500−0,08%6 775,8
  • DOW 30−0,61%47 417,27
  • Nasdaq 0,08%22 716,14
  • FTSE 100−0,34%10 318,28
  • Nikkei 225−1,04%54 452,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,62
  • 28.10.12, 07:20
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Palkade kogusumma lubab elamispindade käibe kasvu

Elamispindade turu aktiivsust ehk valmidust elamispindade tehinguid teha mõjutab oluliselt sissetulek.
Eesti inimeste netopalkade summa oli statistikaameti andmetel 2012 I kvartalis 1 035 miljonit eurot. Väheneva tööpuuduse ja mõninga nominaalse palgatõusu tõttu oli summaarse palga aastane kasv 11,6%.
Elamispindadega tehti maa-ameti andmetel 2012 I kvartalis käivet 223 miljoni euro väärtuses. Nii moodustas elamispindade käive summaarsest netopalgast 22%. Elamispindadeks loeme siin korterite kui eluruumidega ja hoonestatud elamumaaga tehtud tehinguid.
Viimase kolme aasta jooksul ongi elamispindade käibe osakaal summaarsest palgast kõikunud valdavalt 20 ja 30% vahemikus.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kinnisvarabuumi aastatel oli elamispindade käive palga suhtes märksa kõrgemal.
2004. aastal ostsid inimesed elamispindu 41% summaarsest palgast. 2006. aastal aga viis kiire kinnisvara hinnatõus ja meeletu tehingute arvu kasv selleni, et Eesti inimesed soetasid elamispindasid koguni 78% netopalkade väärtusest.
Ilmselge kinnisvaramull
78% sissetulekust elamispinna soetamiseks kulutada on üle mõistuse palju ja viitab tagantjärele tarkusena enam kui selgelt suurele kinnisvaramullile. Siin aga tekib küsimus, kus on mõistlikkuse piir?
Mõistlikuks elamispindade turu mahuks võib pidada 3-5% eluruumide koguarvust aastas. Sissetulekute summaga kõrvutatuna võiks elamispindade tehinguid olla 20-30% netopalkadest. See tähendaks piisavalt aktiivset kinnisvaraturgu, kuid ei viitaks veel tehingute arvu või hinna liigsele kasvule ehk kinnisvarabuumile.
Piirkondlikult võime öelda, et kinnisvaraturg Tallinnas toimib päris hästi. Hinnad on stabiilsed ja ei lange, tehingute arv püsib heal tasemel. Tartus pole lood samuti kõige hullemad, Pärnu saab ka omadega enam-vähem hakkama.
Muudes maakonnakeskustes või väiksemates linnades ja asulates on aga elamispindade turg endiselt kriisijärgses (või -aegses) depressioonis. Nende piirkondade elamispindade turg on väikesemahuline, sellest tulenevalt hüplik ja hinnad liiguvad konkreetse suunata.
Lootuses, et Euroopa majanduskriis siiski ühel päeval hakkab lahenema ja Eesti majandus saab tugevad jalad alla, võiks oodata täna Tallinnasse-Tartusse koondunud elamispindade turu laienemist. Elamispindade käive palkade suhtes võikski lähima aasta-paari perspektiivis kasvada Tallinnast-Tartust väljajäävate piirkondade tehingute arvelt.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Tallinn-Tartu ei jää siiski mängust kõrvale
Eesti suurimad ja tugevaimad tõmbekeskused aitavad elamispindade käibe kasvule kaasa eelkõige hindade tõusu kaudu. Tallinna korterite hinnad olid 2012 II kvartalis aastatagusest 7% kõrgemal. Tartu hinnataseme aastane tõus oli 1,7%.
Võib öelda, et elamispindade turg Eestis tervikuna on ostujõudu arvestades tasemel, kust võime oodata mõningat kasvu. Tallinnas ja Tartus toimub käivete kasv eelkõige hinnatõusu, muudes piirkondades tehingute arvu ja hinnatõusu arvelt.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 26.02.26, 13:51
Digimaailm annab küll palju, ent kahandab inimeste suhtlusoskust
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

78.5%
12.3%
9.2%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele