Paanikat külvavad need, kes hinda tõstma ei peaks

"Kuna Eesti Energia peab hakkama ostma umbes 80 miljoni euro eest CO2 kvooti aastas, mille võrra läheb elektri tootmine kallimaks, siis see on ka rahalises mõõtmes mõju Eesti majandusele," kommenteeris Käo.

Tema sõnul ei saa muidugi välistada seda, et hinnatõusupaanikat kasutavad hindade tõstmiseks ära ka need, kel selleks otsest põhjust tegelikult pole. "Sest nagu analüütikud on öelnud, ei ole elektrihinna tõusu roll muude toodete ja teenuste hinnatõusul nii märkimisväärne kui seda ehk soovitakse näidata," ütles Käo. 

"Suurimad elektritarbijad on avatud turu elektrit ostnud juba aastaid ja hinnakorrektsioonid ammu sisse viinud. Mis puudutab Eesti Energiat, siis seni on Eesti Energia avatud turgudel tegutsedes näidanud, et suudab konkurentsitingimustes edukas olla ning see annab alust eeldada, et ka Eestis turu täielikul avanemisel jääb Eesti Energia jätkuvalt hästi juhitud ja heade majandustulemustega ettevõtteks," ütles Käo. 

Seda, kui suurt kasumit ettevõte toodab ning millises mahus dividende maksta saab, on Käo sõnul täna väga keeruline ennustada, sest ettevõtte majandustulemused, mis sõltuvad turuolukorrast, muutuvad turu avanedes märksa vähem ennustatavaks kui täna.

Autor: Ave Lepik, Hannes Sarv