Mis puudutab kulupõhise elektrihinna mõju majandusele, siis põhimõtteliselt tuleb nendel klientidel, kes siiani said veel riiklikult reguleeritud hinnaga elektrit osta, kinni maksta elektri tootmisele lisanduma hakkav CO2 kvoodi kulu, ütles Eesti Energia nõukogu esimees Jüri Käo.
"Kuna Eesti Energia peab hakkama ostma umbes 80 miljoni euro eest CO2 kvooti aastas, mille võrra läheb elektri tootmine kallimaks, siis see on ka rahalises mõõtmes mõju Eesti majandusele," kommenteeris Käo.
Tema sõnul ei saa muidugi välistada seda, et hinnatõusupaanikat kasutavad hindade tõstmiseks ära ka need, kel selleks otsest põhjust tegelikult pole. "Sest nagu analüütikud on öelnud, ei ole elektrihinna tõusu roll muude toodete ja teenuste hinnatõusul nii märkimisväärne kui seda ehk soovitakse näidata," ütles Käo.
"Suurimad elektritarbijad on avatud turu elektrit ostnud juba aastaid ja hinnakorrektsioonid ammu sisse viinud. Mis puudutab Eesti Energiat, siis seni on Eesti Energia avatud turgudel tegutsedes näidanud, et suudab konkurentsitingimustes edukas olla ning see annab alust eeldada, et ka Eestis turu täielikul avanemisel jääb Eesti Energia jätkuvalt hästi juhitud ja heade majandustulemustega ettevõtteks," ütles Käo.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seda, kui suurt kasumit ettevõte toodab ning millises mahus dividende maksta saab, on Käo sõnul täna väga keeruline ennustada, sest ettevõtte majandustulemused, mis sõltuvad turuolukorrast, muutuvad turu avanedes märksa vähem ennustatavaks kui täna.
Autor: Ave Lepik, Hannes Sarv
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Suurinvestor Jüri Käo andis 26. septembril majanduskonverentsil Äriplaan 2013 ülevaate, mida oodata kaubanduses ja Eesti majanduses uuel aastal.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.