Kallim elekter tuleb palgasurvega

"Elektrikulu komponent ei ole tegelikult meil kõrge, tegevuskuludest on ta 2-3% ja väljamüügihinnast natukene üle 1%. Kardame sisendihindade tõusu. Kolmas asi, mida kardame, on palgasurve. Kuna koduelekter kallineb oluliselt, võib inimeste palgasurve toimetulekuks suureks minna," kommenteeris Sulg.

Ta lisas, et elektri hinnatõusu kajastumine omahinnas sõltub, kui oskuslikult ettevõtte seda kasutab. "Ökonoomia võimalusi on alati olemas. Aga mis töötajatest saab, eks palgasurve on niigi praegu kõrge, selles suhtes meie konkurentsivõime sulab järjest võrreldes teise riikidega," selgitas Sulg.

Sellel aastal on ettevõtte töötajate palku reguleerinud jooksvalt ja nii toimitakse ka edaspidi. "Palgalootused on väga kõrged ja ühiskonnas, näiteks meditsiinitöötajate nõudmised, on protsendimääras väga kõrged.  See kandub ka muudesse sektorisse paratamatult. Palgakulukomponent on Eesti riigis lähiaastatel kõige tõsisem teema ja väljaränne tuleb ju ka sellest," märkis Sulg.

Tänane Äripäev kirjutab sellest, et elektri hinna ja elektritarbimisega kaasnevate kulude tõus viib järgmisel aastal Eesti inimeste ja ettevõtete taskust Äripäeva hinnangul täiendavalt vähemalt 100 miljonit eurot. Äripäev uurib ettevõtetelt, kas elektrihinna tõus mõjutab nende ettevõtte teenuste ja toodete hinda järgmisel aastal.

Lisaks saab tänasest Äripäevast nippe, kuidas elektrit kokku hoida.