Elektri hinnatõus lööb siseturgu

Elektri hinnatõus annab oma osa järgmise aasta inflatsioonimäärale ja kahanevad reaalsed sissetulekud löövad tarbimist ning vähendavad majanduskasvu ootusi. Riik hinnatõusu leevendamiseks märkimisväärseid samme ei astu.

"Ta peaasjalikult lööb ikkagi siseturgu," märkis Danske Bank Eesti juht Aivar Rehe. Tema sõnul muutuvad pere-eelarved hinnatõusu tõttu pingelisemaks ja alalhoidlikum tarbija hakkab muid ostuotsuseid edasi lükkama. "Jaekaupmehed näevad väiksemaid kasvunumbreid," lisas Rehe.

ASi Prisma Peremarket juht Janne Lihavainen nentis, et hinnatõus puudutab loomulikult kaupmeest, aga tekitab ka kaupmeeste vahel teravama konkurentsi. "Kui energia hind tõuseb, siis hind (poes - toim) on olulisem," ütles ta ja uskus, et nemad suudavad oma mahtusid järgmisel aastal kasvatada.

Mure sisetarbimise kahanemise pärast ei tule tühjalt kohalt. Tänavu teises kvartalis kasvas majandus statistikaameti andmeil eelmise aastaga võrreldes 2,2%, kuid seda ei vedanud enam eksport, vaid siseturg. Nõrgenenud välisnõudluse tõttu usuvad analüütikud, et eksport suurenema ei hakka ja majanduskasv peaks toetuma just tarbimisele. "Reaalse sissetuleku vähenemine pärsib kogunõudlust ning aeglustab majanduskasvu. Majanduse kehvema väljavaate tõttu vähenevad investeeringud ja tööjõunõudlus," ütles Eesti Panga ökonomist Sulev Pert.

Milline on elektriarve mõju inflatsioonile ning kas ja kuidas saaks riik hinnatõusu leevendada, loe tänasest Äripäeva paberlehest.