Reitinguagentuur Moody’s on seisukohal, et Hispaania pankade kapitalivajadus võib olla isegi kaks korda suurem kui läinud reedel avalikustatud hinnangus.
Hispaania pangad võivad vajada 70-105 miljardit eurot, hindab Moody’s. Võrdluseks andsid USA konsultatsioonifirma Oliver Wyman koormustestid tulemuseks 53,7 miljardit eurot, vahendas Bloomberg.
„Hispaania avalikustatud rekapitaliseerimise vajadus on allpool meie hinnangut sellele, kui palju Hispaania pangad stabiilsuse kindlustamiseks halva ja eriti halva stsenaariumi korral kapitali vajaksid,“ kirjutasid värskes raportis Moody’se analüütikud. „Kui turuosalised koormustestide tulemustes kahtlevad, võib negatiivne suhtumine kahjustada valitsuse jõupingutusi usalduse taastamiseks Hispaania pangandussüsteemi vastu.“
Samas nentis Moody’s, et igal juhul on lisakapitali süstimine pankadesse riigi reitingu suhtes positiivne samm.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eile Madridis viibinud Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn ütles, et abilaen Hispaania pankadele, milles euroala rahandusministrid tänavu juulis kokku leppisid, käivitub novembrist. Hinnanguliselt vajab Hispaania euroala teistelt riikidelt oma pankade rekapitaliseerimiseks abilaenu ca 40 mld eurot (juulis Hispaaniale lubatud abilaenu maksimaalne suurus on 100 mld eurot).
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Majanduslangus Hispaanias kipub reaalsuseks tegema seni vähetõenäoliseks peetud musta stsenaariumit.
Saksamaa kantsler Angela Merkel tahab vältida edasise abi andmist eurotsooni lõunapoolsetele majandustele.
Täna avaldatud audit näitas, et raskustes Hispaania pangad vajavad 60 miljardit eurot, kirjutas Reuters.
Euroopa Komisjon andis täna rohelise tule ligi 40 miljardi euro suuruseks abilaenuks Hispaania pankadele euroala alalisest abimehhanismist ESM, kiites heaks nelja Hispaania panga restruktureerimise kavad.
Edelaraudtee, Go Tracki, Instry, Saksa Automaatika ja Siemensi koostöö on toonud Eesti raudteetaristusse märgatava uuenduslaine. Ühiseks eesmärgiks oli vananenud süsteemide väljavahetamine digitaalse vastu, et suurendada tõhusust, paindlikkust ja tulevikukindlust raudteel. Eesti inseneride kogukond lõi ohutustoote, millel on ametlik akrediteering teiste riikide sõltumatute ohutushindajate poolt.