- OMX Baltic−0,02%318,72
- OMX Riga−0,11%1 013,93
- OMX Tallinn−0,01%2 256,41
- OMX Vilnius−0,25%1 502,59
- S&P 500−0,4%7 561,67
- DOW 300,1%52 347,55
- Nasdaq −0,91%25 136,27
- FTSE 1000,36%10 902,56
- Nikkei 2250,53%61 142,35
- USD/EUR0,00%0,91
- GBP/EUR0,00%1,2
- OMX Baltic−0,02%318,72
- OMX Riga−0,11%1 013,93
- OMX Tallinn−0,01%2 256,41
- OMX Vilnius−0,25%1 502,59
- S&P 500−0,4%7 561,67
- DOW 300,1%52 347,55
- Nasdaq −0,91%25 136,27
- FTSE 1000,36%10 902,56
- Nikkei 2250,53%61 142,35
- USD/EUR0,00%0,91
- GBP/EUR0,00%1,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuhu hakkab investeerima ESM?
Euroopa alaline stabiilsusmehhanism ESM investeerib põhiosa oma varadest AA või kõrgema reitinguga valitsuste, keskpankade, euroala või rahvusvaheliste institutsioonide võlakirjadesse ning võib edaspidi laiendada oma investeeringuid ka pankade võlakirjadesse, seisab praegu ettevalmistamisel investeerimisjuhistes.
ESM, mis käivitub oktoobris, hoiab vähemalt 15% oma maksimaalsest laenumahust ehk 75 miljardit eurot 500 miljardist eurost „kõige usaldusväärsemates varades“, vahendab investeerimisjuhiste tööversiooniga tutvunud agentuur Bloomberg.
ESMi eristab eelkäijast EFSFist see, et fondi sisse makstud kapitalilt on võimalik teenida kasumit. Fondi volitused – võime teha võlakirjaturul tugioste, väljastada valitsustele ennetavaid või tugilaene ning rekapitaliseerida panku, sarnanevad EFSFile.
Euroala rahandusministrid plaanivad ESMi investeerimisjuhised kinnitada 8. oktoobril ning fondi käivitada.
Praegu käivad arutelud selle üle, kas ESM peaks saama panku rekapitaliseerida otse, selle asemel, et anda riikidele oma pankade rekapitaliseerimiseks laenu. Eile kohtunud Saksa, Soome ja Hollandi rahandusministrid kordasid seisukohta, et rekapitaliseerimine ESMist otse ei peaks olema võimalik enne, kui on käivitunud ühtne pangandusjärelevalve (plaani järgi tuleva aasta algusest – toim.).
„Rekapitaliseerimine ESMist otse peaks järgima korda, kus esmalt läheb käiku erakapital, siis vastava riigi maksumaksjate raha ja alles viimase instantsina sekkub ESM,“ ütlesid Saksa rahandusminister Wolfgang Schäuble, Soome Jutta Urpilainen ja Hollandi Jan Kees de Jager eilses ühisavalduses.
Samuti nentisid ministrid, et ESM ei peaks vastutama riikide vanade võlgade eest.
Euroala riigid alustavad ESMi kapitali sissemakseid tuleval kuul ning 2014. a keskpaigaks peaks kõik 80 miljardit eurot olema sisse makstud.
ESM saab teha võlakirjade tugioste nii esmas- kui järelturul. Esmasturul selleks, et toetada täisabipaketti või ennetavat laenu, mille tingimuseks on majanduse reformiprogramm abi taotlevale riigile. ESMi tugiostud esmasturul on ühtlasi eeltingimus, et võimalikke tugioste järelturul kaaluks ka Euroopa Keskpank.
Võimalikud on tugiostud ka järelturul.
Investeeringud jaotatakse lühiajalisteks, mille eesmärk on kapitali säilitamine aastase perioodi vältel, ning keskmisteks ja pikemaajalisteks investeeringuteks, kus ajahorisont on kolm aastat. Pikemaaegsed investeeringud võivad maksimaalselt riskida 2% kahjumiga aasta perspektiivis.
Ülejäänud osa dokumendist määratleb ESMi laenamise strateegia ja dividendipoliitika.
Hetkel kuum
„ESMist peab saama usaldusväärne emitent,“ seisab dokumendi mustandis. „Keerulises turusituatsioonis eelistavad investorid osta likviidseid tooteid lihtsa struktuuriga. ESMi rahastamisinstrumentide portfelli põhiosa vastab sellele kriteeriumile.“
Võimalikud dividendid sõltuvad iga riigi osalusest ESMi kapitalis, fondi tegevuskuludest ja rahalisest seisust eelarveaasta lõpus.
ESMi juhiks saab Klaus Regling, endine Saksa rahandusministeeriumi ja Euroopa Komisjoni ametnik, kes juhib ka ESMI eelkäijat EFSFi.
Seotud lood
Euroala kolme tippreitinguga riigi rahandusministrite ühisavaldus näib tühjaks tegevat ELi liidrite juunikuise tippkohtumise ühe olulisima otsuse.
Suurettevõtja Jüri Käo sõnul pole dividendide sotsiaalmaksustamine mõistlik mõte, sest aktsia ju arsti juures ei käi ning praegune süsteem on lihtne ja selge.
Euroalal käivad kõnelused alalise stabiilsusmehhanismi ESM kapitali võimendamiseks samasugusel moel nagu seda tehti ajutise päästemehhanismiga EFSF, kinnitas EFSFi juhi vanemnõunik Andres Sutt.
Suured klaaspinnad, motoriseeritud lükanduksed ja keerukad fassaadilahendused vajavad tootjat, kes oskab arhitektuurse idee teostatavaks lahenduseks muuta. Lümico toodab Tallinna piirkonnas alumiiniumaknaid, -uksi ja -fassaade ning kasutab projektides Reynaersi, Aluprofi, Aluroni, Vitrocsa ja teiste tootjate süsteeme. Ettevõtte enam kui 14-aastase kogemuse kõrval on selle tugevuseks oma projekteerijad, tootmine ja paigaldusmeeskonnad.
Enimloetud
1
Kahtlased laenud ja maksed äratasid tähelepanu
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kahtlased laenud ja maksed äratasid tähelepanu
Palts: finantsaudiitorite võim on suur
Kahtlased laenud ja maksed äratasid tähelepanu
Palts: finantsaudiitorite võim on suur
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kahtlased laenud ja maksed äratasid tähelepanu
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele