• OMX Baltic0,62%305,02
  • OMX Riga−0,56%933,51
  • OMX Tallinn0,68%2 015,43
  • OMX Vilnius0,23%1 315,56
  • S&P 5000,88%6 834,5
  • DOW 300,38%48 134,89
  • Nasdaq 1,31%23 307,62
  • FTSE 1000,61%9 897,42
  • Nikkei 2251,03%49 507,21
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,14
  • EUR/RUB0,00%94,26
  • OMX Baltic0,62%305,02
  • OMX Riga−0,56%933,51
  • OMX Tallinn0,68%2 015,43
  • OMX Vilnius0,23%1 315,56
  • S&P 5000,88%6 834,5
  • DOW 300,38%48 134,89
  • Nasdaq 1,31%23 307,62
  • FTSE 1000,61%9 897,42
  • Nikkei 2251,03%49 507,21
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,14
  • EUR/RUB0,00%94,26
  • 24.09.12, 17:38
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Sutt: ESMi võimendust kaalutakse

Euroalal käivad kõnelused alalise stabiilsusmehhanismi ESM kapitali võimendamiseks samasugusel moel nagu seda tehti ajutise päästemehhanismiga EFSF, kinnitas EFSFi juhi vanemnõunik Andres Sutt.
Nädalavahetusel kirjutas Saksa väljaanne Der Spiegel, et võimendusega kasvaks ESMi 500 miljardi euro suurune laenumaht enam kui kahele triljonile eurole, mis tagaks vajadusel vahendid ka suuremate riikide nagu Hispaania abistamiseks.
„Eesmärk jääks samaks kui EFSFis – toetada haavatavate riikide jätkuvat ligipääsu turupõhisele rahastamisele. Töö käib hetkel tehnilisel tasandil ja ESMi juhtorganid käsitlevad ettepanekut sobival ajal pärast ESMi käivitamist,“ selgitas Sutt.
Ehk teisisõnu – ESM käivituks 8. oktoobril tõenäoliselt veel ilma võimenduseta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Võimendust arutasid euroala rahandusministrid nädalapäevad tagasi mitteametlikul kohtumisel Küprosel. Enamus oli idee poolt, kuid eelkõige Soome vastuseisu tõttu jäi kokkulepe ära. Soome kahtlustab nimelt, et taoline samm teeb tühjaks lubaduse, et ESMi laenudel on eeliskreeditori staatus.
Kaks võimendusega instrumenti loodi EFSFi juurde läinud aastal. Üks võimaldas EFSFil pakkuda oma võlakirjade ostjatele osalist tagatist 20%-30% ulatuses võlakirjade nimiväärtusest. Teine võimalus nägi ette kaasfinantseerimise fondi loomise, kuhu panevad raha sisse nii EFSF kui erainvestorid, et koos investeerida näiteks mõne riigi võlakirjaturule. Taolises fondis olid investorite riskid võrdsed.
Andres Suti sõnul pole praktikas need instrumendid kasutust leidnud.
„Seda pole juhtunud mitte põhjusel, et puudunud oleks investorite huvi, vaid seetõttu, et ükski liikmesriik ei ole nende instrumentide kasutamiseks soovi avaldanud,“ ütles Sutt.
Need instrumendid tahetakse nüüd üle kanda ESMi.
„Liikmesriikide kohustused instrumentide kasutuselevõtust ei muutuks,“ ütles Sutt.
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Andrus Sääliku sõnul ESMi suhtes veel mingeid kokkuleppeid ei ole, nii ei ole ka teada, kas need instrumendid hakkaksid välja nägema samamoodi. Vastuseid pole ka küsimustele eeliskreeditori staatusest, mida EFSFi puhul ei tekkinud. Tõenäoliselt kehtiks eeliskreeditori staatus eelkõige otseste laenude suhtes, praegu on aga asjadest räägitud alles väga üldisel tasemel, ütles Säälik.

Seotud lood

Uudised
  • 26.09.12, 11:16
Kuhu hakkab investeerima ESM?
Euroopa alaline stabiilsusmehhanism ESM investeerib põhiosa oma varadest AA või kõrgema reitinguga valitsuste, keskpankade, euroala või rahvusvaheliste institutsioonide võlakirjadesse ning võib edaspidi laiendada oma investeeringuid ka pankade võlakirjadesse, seisab praegu ettevalmistamisel investeerimisjuhistes.
Uudised
  • 24.09.12, 10:45
Spiegel: eurogrupp kavandab ESMi võimendust
Euroala riigid plaanivad euroala alalise päästemehhanismi ESM 500 miljardi euro suurust kapitali võimendada samasugusel moel nagu ajutise päästemehhanismi EFSF puhul, millega see kasvaks enam kui 2 triljonile eurole.
Uudised
  • 15.08.18, 09:34
Eesti Panga eksjuht siirdub poliitikasse
Endine Eesti Panga asepresident ja IMFi direktorite nõukogu liige Andres Sutt liitus Reformierakonnaga ja kandideerib märtsis riigikogu valimistel, teatas partei.
  • ST
Sisuturundus
  • 10.12.25, 09:22
Taastumise märke näitav tarbijakindlus toetab ka majanduse kasvu
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

75.8%
13.1%
11.1%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele