“Euroala reeglid peavad muutuma taas kõigile kohustuslikuks, sest just reeglite mittetäitmine on viinud mitmed riigid tupikusse ja tõstnud euroala ette keerulised probleemid,” ütles president Toomas Hendrik Ilves.
„Nõuded, et eelarve puudujäägi piir peab olema kolm protsenti ja võla ülempiir 60 protsenti SKTst, on üheselt mõistetavad. Teame, et kui riigivõlg ületab teatud piiri, käivitub allakäiguspiraal,“ rõhutas Eesti riigipea, lisades, et ühiselt kokkulepitud reegleid täitvate riikide valijad ei nõustu lõpmatult aitama riike, kes neid reegleid eiravad. “See pole demokraatia seisukohalt kestlik,“ sõnas Berliini töövisiidile saabunud president Toomas Hendrik Ilves eile Humboldt-Viadrina ülikoolis peetud majandusalases ettekandes „Kasinus või kasv”.
“Kui pole vastutustundlikkust, siis ei ole ka lõputut solidaarsust vastutustundlike riikide poolt,” ütles Eesti riigipea.
Eesti viimaste aastate majanduslikke otsuseid kommenteerides märkis president Ilves, et Eesti säästuprogramm oli pikas plaanis kasvupoliitika. “Edasiliikumiseks oli tarvis tõsiseid reforme. Kui finantskriis 2008. aastal algas, ei olnud Eestil võimalust Euroopa Keskpangalt abi küsida. Meil ei olnud muud valikut kui kärpida väljaminekuid,” lisas president Ilves.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.