Kahe nädala kuni kuu pärast on näha, milline on praeguse süsteemi enesetohterdamisvõime, kommenteeris erakorraliste valimiste võimalikkust Välispoliitika Instituudi analüütik Ahto Lobjakas.
"Puhtalt toore emotsiooni pealt valimised korraldada – sellel puudub igasugune mõte," ütles ta. "See peaks settima ja sellest settimisest võiksid tulla teoreetiliselt ka uued valimised," lisas Lobjakas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tema sõnul on valitsuse püsimajäämise eelduseks kõigi ministrite ametissejäämine – kui keegi peaks lahkuma, muudab see olukorda. "See oleks väga halb märk. Siis võib tõesti rääkida puhastavatest erakorralistest valimistest," märkis Lobjakas.
Äripäev küsis, kas valitsusparteid tabanud rahaskandaalide valguses oleks praegu mõeldavad erakorralised valimised.
Autor: Ave Lepik, Laura Mallene
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
„Kui erakorralised valimised praegu toimuksid, siis mis muutuks?” küsis politoloog Viljar Veebel. „Skandaalid on tabanud kõiki parteisid. Sven Mikser ehk tahaks uusi valimisi, sotsid saaksid hääli juurde. Kuid mida on Edgar Savisaarel või Andrus Ansipil oodata?”
President Toomas Hendrik Ilvese sõnul on poolteise aasta jooksul avalikuks tulnud häirivalt palju segaseid seiku erakondade rahastamise kohta.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.