Väike-Maarja piimakarjakasvataja Diner AS juhatuse esimees Lembit Pihlaku sõnul on oht et Eesti põllumajandus lõpeb ära, sest väiketootjad jääb vähemaks ning piima kokkuostu hind on endiselt madal.
„See on tõsi, et väikseid piimatootjaid jääb vähemaks. Nad ei tule omadega toime, sest piimahind on madal ja väikestel on see veel madalam,“ kommenteeris Pihlak.
Pihlak märkis, et pääsu eriti ei ole ja järjest on väiksemaid piimatootjaid on maha müüdud. „Meie oleme Lääne-Virumaal väikeettevõtte ning püüame ellu jääda. Mais aga piima kokkuostuhind langes ning elekter ja kõik muu tõuseb,“ lausus Pihlak.Kui väikeettevõtted müüvad oma piimakarja maha, lõpeb Pihlaku sõnul Eesti põllumajandus. „Siis tulevad siia välismaalased, sest eestlased ise ei osta piimakarju ära,“ märkis ta.
Pihlak lisas, et piima kokkuostuhind peab tõusma, sest muidu on võimatu elada.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti piimakarjade kasvatajad tootsid lõppenud kvoodiaastal üle 636 tuhande tonni piima, mis moodustab riigile kinnitatud piimatootmiskvoodist 93,72 protsenti. „Kvoodiomanike arvu vähenemine ei näita kindlasti piimatootmise hääbumist, sest piima kogus on aasta-aastalt aina kasvanud,“ kommenteeris PRIA turukorralduse büroo peaspetsialist Urve Seedre. „Küll aga jääb vähemaks väikeettevõtjaid ning piima tootmisega tegelevad üha suuremad ettevõtted.“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti Põllumeeste Keskliit MTÜ juhatuse esimees ja EPIKO Tulundusühistu TÜH juhatuse liige Üllas Hundi sõnul on potentsiaali piima toota on küll, kuid buumiaegseid hindu tagasi ei tulegi.
Eesti kvoodilehmad andsid lõppenud kvoodiaastal üle 636 000 tonni piima, mis moodustas riigile kinnitatud piimatootmiskvoodist 93,72 protsenti, teatas PRIA.
Hiiumaa suurima piimatootja Hiiumaa Agro OÜ kaasomaniku Sulev Matto sõnul kõigub Eestis piima hind võrreldes maailmaturuga palju, kuid praegu pole piima kokkuostuhind buumi ajaga samal tasemel.
Edelaraudtee, Go Tracki, Instry, Saksa Automaatika ja Siemensi koostöö on toonud Eesti raudteetaristusse märgatava uuenduslaine. Ühiseks eesmärgiks oli vananenud süsteemide väljavahetamine digitaalse vastu, et suurendada tõhusust, paindlikkust ja tulevikukindlust raudteel. Eesti inseneride kogukond lõi ohutustoote, millel on ametlik akrediteering teiste riikide sõltumatute ohutushindajate poolt.