Draghi: majanduse väljavaadetes rohkem ebakindlust

„Kui aasta kolmel esimesel kuul täheldasime majandusaktiivsuse stabiliseerumist, siis viimased andmed viitavad kasvanud ebakindlusele,“ ütles Draghi pärast Euroopa Keskpanga nõupidamist, millel otsustati euroala enim jälgitud baasintressi määr jätta 1% tasemel muutmata.

Draghi sõnul intressimäära alandamist täna ei arutatud. Ebakindlus on küll kasvanud, kuid täpsem ülevaade majanduse olukorrast on keskpangal tuleval kuul, kui on valminud värsked analüüsid.

Võimalikud negatiivsed riskid majandusele johtuvad eelkõige pingete kasvust euroala võlakirjaturul, mis võivad edasi kanduda reaalmajandusse. Baasstsenaarium näeb praegu siiski ette euroala majanduse järkjärgulise toibumise välisnõudluse ja keskpanga rekordiliselt madalate intresside toel.

Praegune rahapoliitika on Draghi sõnul sobiv – nominaalne intressimäär on kõigi aegade madalaimal tasemel ning reaalintressimäärad kõigis euroala riikides negatiivsed.

Inflatsiooni osas on riskid Draghi sõnul tasakaalus, ehkki inflatsiooni määr jääb 2% piirist kõrgemaks kogu selle aasta jooksul.

Draghi ei vihjanud täna keskpanga poolt võimalikele uutele meetmetele majanduskasvu ergutamiseks, kuid rõhutas, et igasugused jutud erakorraliste kriisimeetmete lõpetamisest on praeguses olukorras ennatlikud.

Seni rakendatud meetmete mõju avaldumine võtab Draghi sõnul aega, küll aga on juba täiesti ilmne, et kommertspankadele erakorraliste kolmeaastaste likviidsuslaenude pakkumine aitas vältida tõsist laenukriisi. Uutest positiivsetest märkidest nimetas Draghi hoiuste naasmist raskustes riikide pankadesse.

Kommenteerides Euroopas läinud nädalast majanduskasvule keskendunud debatti, ütles Draghi, et kasvu ergutavad meetmed ja riigi rahanduse korrastamine ei välista üksteist. Kasvu ergutavad meetmed on eelkõige struktuurireformid, riigi rahanduse korrastamine peaks aga eelkõige tulema jooksvate kulude kärpimise, mitte maksude tõstmise või investeeringute kärpimise arvelt.