Ametliku kinnituse saab pakett 14. märtsil, päev enne seda, kui IMF hääletab oma panuse suuruse üle Kreeka abipaketis, vahendas agentuur Bloomberg.
Juncker ütles, et loodab IMFilt märkimisväärset panust.
Sellega on joon all Kreeka, IMFi ja euroala ametivõimude rasketel kõnelustel uue abipaketi üle lisaks 2010. a heaks kiidetud 110 miljardile eurole, mis ei suutnud kriisi pidama saada.
Uue abipaketi saamiseks tuli Kreekal nõustuda sügavate eelarvekärbetega ning läbi viia läbi aegade kõige suurem riigivõla restruktureerimine.
„Olukord on Kreeka jaoks täna muutunud ja see mõjutab riigi majandust,“ ütles Kreeka rahandusminister Evangelos Venizelos. Kreekal on „fundamentaalsed kohustused“ ning riik peab jätkama säästukava elluviimist, ütles minister, lisades, et Kreekas lähenevad valimised säästuprogrammi elluviimist ei mõjuta.
Kreeka abipakett tähendab seda, et EFSF hakkab turult laenama sagedamini, emiteerides samal ajal võlakirju ka otse n.ö mitte sularaha baasil, ütles EFSFi juht Klaus Regling.
Läinud nädalal emiteeris fond turule tulemata võlakirju 66 miljardi euro väärtuses. Lähiajal plaanib EFSF mitte sularaha baasil eraldada 48 miljardit eurot Kreeka pankade rekapitaliseerimiseks.
Ülejäänud summad Kreeka jaoks laenatakse turult, ütles Regling. Samuti jätkab EFSF Portugali ja Iirimaa toetamist.
„Nüüdsest oleme turul laenamas sagedasti. Üksi tuleval nädalal plaanime kolmel korral emiteerida lühiajalisi võlakirju, viieaastase tähtajaga võlakirju ja võib-olla ka 25-30aastase tähtajaga võlakirju,“ ütles Regling.