• OMX Baltic0,2%317,24
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,19%2 248,75
  • OMX Vilnius−0,35%1 495,68
  • S&P 500−0,45%7 307,3
  • DOW 30−1,14%50 182,51
  • Nasdaq −0,02%24 324,16
  • FTSE 100−1,18%10 563,83
  • Nikkei 2250,28%59 024,28
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic0,2%317,24
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,19%2 248,75
  • OMX Vilnius−0,35%1 495,68
  • S&P 500−0,45%7 307,3
  • DOW 30−1,14%50 182,51
  • Nasdaq −0,02%24 324,16
  • FTSE 100−1,18%10 563,83
  • Nikkei 2250,28%59 024,28
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
Ma saan aru, miks maraton on Kreeka sõna, jaksas rahandusvolinik Olli Rehn pärast ligi 13 tundi väldanud eurogrupi kohtumise veel nalja visata, kuid ka uue abipaketiga, milles rahandusministrid kokkuleppele jõudsid, pole Kreeka maraton veel finišis.
„Uutest kärbetest, sotsiaalsetest pingetest ja Euroopa kannatuse katkemisest võib kujuneda plahvatuslik kombinatsioon, mis tähendab suurt riski, et Kreeka kriis võib ikka veel rööbastelt välja joosta,“ hindasid sündinud lepet ING panga analüütikud, märkides, et „kriisimaraton ei ole veel läbi“.
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on Kreekale antud uus võimalus.„Kokkuleppega näitab Euroopa võimet ja tahet euroala kriis ületada,“ ütles Ligi. „Kreekale antakse sellega võimalus läbi viia hädavajalikud reformid, korrastada riigi rahandust ning tõsta konkurentsivõimet."
Turgude reaktsioon seitse kuud väldanud kõneluste tulemusele jäi eile skeptiliseks – positiivsed ootused olid kõik juba arvesse võetud. Samas lekkis meediasse eurogrupi kohtumisel arutusel olnud hinnang Kreeka võlgade dünaamikale, mis ei jätnud kahtlust, et viiendat aastat languses majanduses üheaegselt kärpeid jätkata ja võlakoormat vähendada on ülimalt keeruline. Halvimal juhul kasvab Kreeka võlg aastaks 2020 160%-le SKPst.
Avalikust sektorist kaasati Euroopa Keskpank, mis loobub erakorralise tugiostuprogrammi raames suure allahindlusega ostetud Kreeka võlakirjadest teenitud kasumist. See jagatakse välja liikmesriikide keskpankadele, mis kasutavad seda Kreeka abiprogrammi rahastamiseks. Näiteks saab sellest korvata kahju, kui mõni Kreekat abistav riik peab ise laenu võtma kõrgema intressimääraga kui on Kreeka abilaenu intress. Viimast otsustasid rahandusministrid Kreeka koorma kergendamiseks tagasiulatuvalt vähendada.
Kuna Eesti Kreeka esimeses abilaenus ei osalenud, siis Eestit see ei puuduta, ütles Ross.
Samuti loobuvad oma kasumist euroala keskpangad, mis on Kreeka võlakirju ostnud investeerimise eesmärgil.
Uue abipaketi suuruseks jääb 130 miljardit eurot nagu lepiti kokku mullu oktoobris.Samas on tulnud signaale, et IMF ei ole võib-olla enam valmis välja panema kolmandikku abipaketi mahust –IMFi võimaliku panusena on nimetatud 13 miljardit eurot. Otsuse teeb IMF märtsi teisel nädalal, ütles fondi juht Christine Lagarde.10 miljardit IMFi raha on veel kasutamata Kreeka esimesest abipaketist.
Võimalik miiniväli ootab Kreeka uut abipaketti ees euroala riikide parlamentides, mis peavad Kreeka abilaenu heaks kiitma. Tagasilööke võib tulla ka Kreeka erasektori laenude mahakandmisest, kui piisavalt palju võlausaldajaid pakkumisega kaasa ei tule.
Eesti loodab Kreeka abipaketile parlamendi toetuse saada hiljemalt 27. veebruariks, kui mitte varem, ütles eile riigikogu euroopa asjade komisjoni esimees Taavi Rõivas agentuurile Bloomberg. Skeptilise Soome parlamenti jõuab abiprogramm 23. veebruaril.
„Otsus pole kellelegi kerge,“ ütles eile Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble. „Kuid see on otsus, mida tuleb kaaluda väga hoolikalt, kaaludes võimalike alternatiivide poolt- ja vastuargumente.“ Schäuble väljendas veendumust, et Saksamaa parlament kinnitab abiprogrammi 27. veebruaril.
1. märtsil saab Eurogrupp siis taas kokku, et hinnata Kreeka poolt laenumaksele eelnevate tegevuste täitmist ja sõlmida võlavahetust puudutavad  laenulepingud. 9. märtsil tutvustatakse erasektori kaasamise tulemusi ning seejärel täpsustakse ülejäänud finantsabi maht ja tingimused täna kokku lepitud põhimõtete alusel.
Kui abiprogramm saab vajalikud kinnitused, toimuks esimene väljamakse Kreeka uuest abilaenust märtsi keskpaigas, ütles Tanel Ross. Kreeka vajab raha võlakirjade lunastamiseks.
Väljamakse suurus on 30 miljardit eurot ning raha selleks laenab euroala ajutine päästefond EFSF. Eesti garantii suuruseks EFSFi laenudes on 0,27%. Kui Kreeka laenuprogrammi võtab üle suvest käivituv alaline päästefond ESM, alaneb Eesti osalus 0,18%-le, kuid siis on juba tegemist reaalse rahaga.
 „Jah, see argument, et Kreeka pole kohustusi täitnud jääb üles, kuni pole tegudega tõestatud vastupidist,“ ütles Ross.
Erinev on uues abipaketis see, et enne raha kättesaamist tuleb Kreekal esmalt vastu võtta rida seadusi, mis loovad aluse vajalikeks reformideks. Samuti tõhustab Euroopa Komisjon abiprogrammi monitooringut.
„Raha ei maksta, kui tingimusi pole täidetud,“ ütles Ross.

Seotud lood

Uudised
  • 22.02.12, 10:05
Kreeka eelarveauk käriseb plaanitust suuremaks
Kreeka eelarve puudujääk kasvab sel aastal 6,7 protsendini SKPst. See seab kahtluse alla Kreeka säästuplaani tervikuna.
Uudised
  • 22.02.12, 14:31
Ligi: Kreeka abistamine ei tee kellelegi rõõmu
Kommenteerides Keskerakonna otsust hääletada riigikogus Kreeka uue abiprogrammi vastu, ütles rahandusminister Jürgen Ligi, et ei naudi ka ise neid lõputuid debatte Kreeka ümber ja rahaeraldisi, kuid keegi peab seda tegema.
Uudised
  • 07.03.12, 09:55
Kreeka survestab oma võlausaldajaid
Kreeka ei saa ilmselt kõiki võlausaldajaid neljapäeval kukkuvaks tähtajaks nõusse, et need „vabatahtlikult“ oma praegused võlakirjad uute vastu vahetaks.
Uudised
  • 22.02.12, 08:19
Ligi: Kreekal pole valikut
Langusse või mitte, valikut ju pole, vastas rahandusminister Jürgen Ligi kriitikale, et  Kreeka läheb kärbetest sügavasse langusesse ja vajab uusi abipakette.
  • ST
Sisuturundus
  • 16.11.26, 12:20
Civinity kaasab võlakirjadega kuni 8 miljonit eurot ja siseneb Stelli ostuga Eesti turule
Märkimisperiood kestab 20. novembrini
Leedu hoonete hoolduse, inseneri- ja tehnoloogialahenduste kontsern Civinity alustas uue võlakirjaemissiooni avalikku pakkumist, millega soovib kaasata kuni 8 miljonit eurot, eesmärgiga laiendada äritegevust Eestis ja rahastada kokku kolme ettevõtte omandamist.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

74.2%
14.1%
11.7%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele