Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ligi: Kreeka abistamine ei tee kellelegi rõõmu
Kommenteerides Keskerakonna otsust hääletada riigikogus Kreeka uue abiprogrammi vastu, ütles rahandusminister Jürgen Ligi, et ei naudi ka ise neid lõputuid debatte Kreeka ümber ja rahaeraldisi, kuid keegi peab seda tegema.
„Kellelgi pole sellest rõõmu,“ ütles Ligi, „Aga see on Euroopa projekt, see pole minu isiklik ega erakonna projekt. Eestil on vastutustunne üle keskmise. Oleme Euroopast nii palju saanud.“
„Ilma vastutuseta on mugav,“ ütles Ligi, märkides valitsuskoalitsiooni kohta, et sisuliselt ollakse seisukohal, et muud valikut kui seda paketti toetada, ei ole. „Keegi ei läheks oma mainet tõstma sellise tundliku teemaga.“
Küsimusele, miks Kreeka võlga täies mahus maha ei kantud – abipaketi järel jääb Kreeka võlakoorem jätkuvalt väga kõrgele 120% tasemele – vastas Ligi, et Euroopa ei tahtnud luua kontrollimatu maksujõuetuse pretsedenti.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Protsessi juhitavuses on küsimus,“ ütles Ligi. Üheltpoolt planeerimine – kes Euroopas kui palju kahju kannab ja vastav riskide maandamine. Teisalt on Kreekas rida sotsiaalseid, poliitilisi ja isegi militaarseid riske, mille realiseerumist on targem vältida.
„Programmiga kaasnevad ebastabiilsused on väiksemad kui laenu andmata jätmise riskid,“ ütles Ligi.
Lisaks pole kadunud kriisi leviku risk – turud tõstaksid kohe küsimuse, milline riik on järgmine. Oluline on, et usaldus taastuks – keskpanga raha kaua ei aita. Sel põhjusel on oluline kokkuleppeline lahendus.
Kas aga teised abiprogrammi riigid nagu Portugal ja Iirimaa võiksid samuti abilaenu tingimustes leevendust saada, selle peale kostis Ligi, et pigem on need riigid vaeva näinud, et ennast Kreekast selgelt eristada.
Eesti võimaliku osaluse suuruse kohta Kreeka abipaketis ei olnud Ligil veel konkreetsemat numbrit, kuna see sõltub mitmetest erinevatest komponentidest. Sealhulgas IMFi osast, mille fond otsustab alles märtsi teisel nädalal.
Esimene osa Kreeka abilaenust tuleb EFSFist, kus Eesti osaleb laenu garanteerijana. Need kohustused on bilansivälised kohustused ning Eesti võlakoormat ei kasvata. Need summad märgitakse välja antud laenude real.
ESMi, mis käivitub selle aasta suvest, maksab Eesti oma põhiosa sisse reservidest ega pea selleks erinevalt teistest Euroopa riikidest laenu võtma.
„Pääsu pole,“ ütles Ligi. „Seda ei andestata. Ja et Kreeka maksaks, selleks on rida juriidilisi ja tehnilisi lahendusi.“ Muuhulgas eriarve loomine, millest makstakse laenude teenindamise kulud.
Kreeka abilaenu tingimuseks on majandusprogrammi elluviimine, mis näeb muuhulgas ette ulatusliku maksusüsteemi ja tööturu reformimise. Mõlemad reformid järgivad trende ülejäänud Euroopas – maksureformis on kurss laiema maksubaasi ja erandite vähendamise suunas, tööturureformides paindlikkuse suunas.
„Turvalisus on hea, kuid paindlikkus on vajalik, et majandus saaks kasvada,“ ütles Ligi.
Erastamiste osas näeb Kreeka majandusprogramm kohati ette kaugemalegi mineku kui Eestis kunagi on mõeldud. Näiteks sadamate erastamise plaanidega.
„Kreeka peab minema kaugemale, sest süsteem on nii ebaefektiivne ja vajab nii palju lisainvesteeringuid. Majanduskasvu muidu ei teki, kui tuleb riigi käest ära anda.“
Kreeka uue abiprogrammi maht on 130 miljardit eurot.
Valitsus kiitis tänasel erakorralisel istungil heaks ja saatis riigikogule arutamiseks Euroopa Komisjoni ja Kreeka Vabariigi vahel sõlmitava majanduspoliitiliste tingimuste vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi, mille täitmine on eelduseks aastateks 2012-2014 kavandatavale Kreeka laenuprogrammile.
Keskerakonna fraktsioon ei toeta riigikogus eelnõu, mille jõustumisel saab Kreeka EFSFi kliendiks, sest Eesti majanduslikus olukorras pole mõistlik anda teisele riigile üle 300 miljoni euro suurust garantiid.
Odavam on meil kõigil Kreekat aidata, kui seista silmitsi väga halbade tagajärgedega, ütles peaminister Andrus Ansip täna valitsuse pressikonverentsil.
Kas siseraadio on lihtsalt taustamuusika või võib sellest saada kaupmehe tõhus müügitööriist? Saates „Kaupmehe eduvalem“ räägivad Digipostri tegevjuht Priit Pedanik ja Bauhofi turundusjuht Kristina Käit-Kattel, kuidas jõuda reklaamisõnumiga kliendini just sel hetkel, kui ta on poes ja valmis ostuotsust tegema.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.