• OMX Baltic0,62%305,02
  • OMX Riga−0,56%933,51
  • OMX Tallinn0,68%2 015,43
  • OMX Vilnius0,23%1 315,56
  • S&P 5000,88%6 834,5
  • DOW 300,38%48 134,89
  • Nasdaq 1,31%23 307,62
  • FTSE 1000,61%9 897,42
  • Nikkei 2251,03%49 507,21
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,14
  • EUR/RUB0,00%94,26
  • OMX Baltic0,62%305,02
  • OMX Riga−0,56%933,51
  • OMX Tallinn0,68%2 015,43
  • OMX Vilnius0,23%1 315,56
  • S&P 5000,88%6 834,5
  • DOW 300,38%48 134,89
  • Nasdaq 1,31%23 307,62
  • FTSE 1000,61%9 897,42
  • Nikkei 2251,03%49 507,21
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,14
  • EUR/RUB0,00%94,26
  • 14.02.12, 07:37
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Swedbank Eesti  aastakasum +143%

Swedbanki Eesti üksuse kasum neljandas kvartalis oli 50,2 miljonit eurot, kogu grupp teenis samal ajal 110 miljonit eurot.
Kasum enne laenukahjumeid oli neljandas kvartalis 44,1 miljonit eurot, kahanedes 14% võrrelduna sama perioodiga aasta tagasi, teatas pank. Eelmise aasta neljandas kvartalis oli Swedbank Eesti kasum 46,2 miljonit eurot.

Artikkel jätkub pärast reklaami

2011. aastal oli Swedbanki Eesti üksuse kasum kokku 190,1 miljonit eurot, võrrelduna 78,0 miljoni euroga aasta tagasi. Tulemuse paranemine oli tingitud laenukahjude eraldiste vähenemisest. Tulud 2011. aastal ei muutunud ja kulud kasvad 1% võrra (võrrelduna 2010. aastaga).

Artikkel jätkub pärast reklaami

Laenuportfelli kahanemist 7 protsenti võrreldes 2010. aasta lõpuga põhjustas peamiselt laenunõudluse vähenemine ja sellest tulenev portfelli amortisatsioon. Kõige enam vähenes ettevõtluslaenude, liisingu ja tarbimislaenude maht, kõige vähem muutus eluasemelaenude maht. Kasvav ebakindlus makrokeskkonnas ja välisnõudluse vähenemine on muutnud ka ettevõtted valivaks investeerimisotsuste tegemisel.
Deposiitide maht suurenes 2011. aastal 9 protsenti, seejuures kasvasid eraisikute hoiused ettevõtete hoiustest kiiremini. Swedbanki deposiitide turuosa suurenes detsembri lõpu seisuga 46,2 protsendini 45.1 protsendilt 2010. aasta lõpul. Laenude ja hoiuste suhtarv oli 117 protsenti (137% 2010. aasta lõpus).

Artikkel jätkub pärast reklaami

2011. aastal vähendati laenukahjumite eraldisi 5,5 miljoni euro võrra, aasta varem suurenes eraldiste maht 103,7 miljonit eurot. Laenukvaliteedi paranemine sai alguse 2010. aasta kolmandas kvartalis ning jätkus läbi 2011. aasta. Aasta vältel probleemsete laenude mahu kahanemine jätkus, olles neljanda kvartali lõpus 406 miljonit eurot (526 miljonit eurot 2010. aasta lõpus). Probleemsete laenude vähenemist on oodata ka edaspidi.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Puhas intressitulu kasvas võrdluses 2010. aastaga 8 protsenti. Kasv tulenes peamiselt kõrgematest euro baasintressimääradest. Puhasteenustasu tulu langes aastaga 7 protsenti. Langus tulenes peamiselt euro maksete hinnalangusest ning madalamatest kaardimaksetasudest.
Finantstehingute tulud vähenesid aastaga 54 protsendi võrra, mida põhjustas peamiselt euro tulekuga vähenenud valuuta konverteerimise vajadus.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kulud suurenesid aasta lõikes 1 protsendi. Perioodi tulu-kulu suhe oli 0,37 (0,37).

Artikkel jätkub pärast reklaami

Töötajate arv kasvas aastaga 55 võrra 1785 inimeseni.

Seotud lood

Uudised
  • 14.02.12, 12:51
Swedbank koondab 600 töötajat
Tänasel pressikonverentsil majandustulemusi kommenteerides kordasid Swedbanki juhid plaani koondada selle aasta esimesel poolel Balti riikides ja Rootsis kokku 600 inimest.
Börsiuudised
  • 14.02.12, 09:29
Tulemus ei morjendanud Swedbanki aktsiat
Swedbanki aktsia hind ei reageerinud panga kvartalitulemustele, mis valmistasid analüütikutele pettumuse.
Uudised
  • 14.02.12, 07:43
Perens: 2011 oli esimene rahulik aasta
Swedbanki Eesti peadirektor Priit Perens ütles eelmise aasta tulemusi kommenteerides, et tegu oli kriisijärgselt esimese rahuliku aastaga.
  • ST
Sisuturundus
  • 10.12.25, 09:22
Taastumise märke näitav tarbijakindlus toetab ka majanduse kasvu
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

75.8%
13.1%
11.1%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele