Saksamaa plaanib anda Kreekale 130 miljardi suuruse abilaenu asemel esmalt vaid maksimaalselt 30 miljardit. Sellest piisaks esialgu, et oleks tagatud pankade likviidsus.
Sellise plaani avalikustas ajalehe Financial Times Deutschland teatel teisipäeval Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble. Eurogrupile ja Euroopa Komisjonile tuleb see plaan üllatusena, seni on lähtutud eeldusest, et Kreekale eraldatakse nagu plaanitud täispakett mahus 130 miljardit eurot.
Saksamaa venitamistaktika taga on kartus, et Saksa parlament Bundestag – millel on järjekordse rahaeralduse osas otsustav sõnaõigus – ei toetaks Kreeka täiemahulist abistamist.
Nimelt on kantsler Angela Merkeli juhitava Kristlik-Demokraatliku Liidu parlamendifraktsioon seisukohal, et Kreekalt ei tohi ühe hooga survet ära võtta ning et troika peaks lähinädalatel edasi jälgima, kas Kreeka oma lubadusi reformide osas tõesti ka täidab. Ning alles kõige varem märtsi algul võiks hääletada ülejäänud saja miljardi eraldamise osas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Autor: Katri Soe-Surén
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kreeka valitsus koondab 15 000 avaliku sektori töötajat 2012. aasta lõpuks, kuna rahvusvaheline surve uue abipaketi saamiseks on pannud Ateenat rangemaid kasinusmeetmeid rakendama.
Kreeka peab jõudma kärbete osas kokkuleppele juba lähipäevil, vastasel juhul on tulemuseks kontrollimata pankrot, hoiatab reitinguagentuur Fitch.
Troika tingimuste täitmise aeg hakkab Kreeka juhtidel otsa saama, ütles Saksa kantsler Angela Merkel kohtumisel Pariisis Nicolas Sarkozyga.
Erasektori Kreeka võlakirju omavad laenuandjad plaanivad homme kohtumist Pariisis, et arutleda võlakirjade vahetustehingu üle, mis on üheks eelduseks Kreekale teise abilaenu saamiseks.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.