Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna välisminister Urmas Paetile arupärimise võltsimisvastase kaubanduslepingu (ACTA) osas.
"Arupärimise esitajate arvates on tegemist väga vastuolulise lepinguga, mis ühelt poolt peaks aitama ennetada autoriõiguste rikkumist, kuid teiselt poolt kasutatakse selleks jälitustegevust, mis võib põhjustada isikuandmete kontrollimatut jagamist," selgitas fraktsiooni liige Deniss Boroditš.
Tema sõnul asetab leping autoriõigused kõrgemale õigusest eraelu puutumatusele ja andmekaitsele. "Välisministeerium on kinnitanud oma pädevust ja vastutust ACTAga seonduvates küsimustes Eestis ning sellega seoses pärimegi aru välisministrilt," märkis Boroditš.
Urmas Paet peab vastama järgmistele küsimustele: miks pole välisministeerium kaasanud Eesti avalikkust ja poliitikuid antud teema arutellu, kas välisministeerium on teostanud mõjude hinnangut Eesti tasandil, kas ACTA leping tuleb arutlusele ka riigikogu täiskogu ette, millised muudatused toob kaasa ACTA leping Eesti inimestele?
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
USA Kongressis ja Senatis praegu arutlusel olevad eelnõud SOPA ja PIPA ning juba liitumiseks välja pandud ACTA on pigem repressiivset laadi ning jagavad maailma mustaks ja valgeks, arvas IT-visionäär Linnar Viik.
ACTA on ülimalt õige asi, ütles peaminister Andrus Ansip riigikogus. Äripäev toob ära memo, millel tema väide tugineb.
Protest rahvusvahelise võltsimisvastase kaubanduselepingu ACTA vastu on ühtlasi protest loomingu vastu, leiab Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsiooni tegevdirektor Erik Mandre.
Peaminister Andrus Ansipi hinnangul meenutab võltsimisvastase kaubandusleppe ACTA ümber tekkiv kära seagripi ümber toimunut.
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.