Suurettevõtja ja endise poliitiku Jüri Mõisa sõnul on võimalik erakondade rahastamist muuta läbipaistvamaks, näiteks raamatupidamisnõuete suurendamise abil.
„Kui erakondade rahastamisele kehtestada samasugused nõuded nagu on äriettevõtetel, siis peaks olema kõik korras, sealhulgas ka auditeerimine,“ kommenteeris Mõis.
Ta lisas, et kui see probleem ikka ei lahene, siis tuleb nõudeid audiitoritele karmistada. Näiteks, nad peaksid kuuluma nelja suurima rahvusvahelise audiitorifirma hulka, märkis Mõis.
Äripäev kirjutab tänases juhtkirjas, et erakondade rahastamine ja selle järelevalve on olnud lahendamata küsimus aastaid. Küsimus ei ole mitte süsteemis endas – kas rahastada erakondi riigieelarvet või annetustest - vaid eelkõige selle läbipaistvuses ja kontrollis. Äripäev küsib ettevõtjatelt, kas on üldse võimalik erakonna rahastamist muuta läbipaistvaks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Suurettevõtja Urmas Sõõrumaa sõnul on võimalik erakonna rahastamist muuta läbipaistvamaks, kui anda raha läbi ettevõtte.
Matek AS nõukogu esimees ja Nordic Contractorsi üks omanikest Egon Matsi sõnul muutub erakondade rahastamine läbipaistvamaks, kui annetusi tehakse avalikult.
Riigikogu juhatus ja fraktsioonide esimehed leppisid tänasel nõupidamisel kokku, et hakatakse arutama erakondade rahastamise süsteemi täiustamist.
Erakondade varjatud rahastamine jätkub, väitis Pärnu keskerakondlasest linnapea aastail 2005–09 Mart Viisitamm, keda rahastanud ettevõtjatest Äripäev hiljuti kirjutas.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.