Kreeka ei jaksa rohkem kärpida

Eile ütles Samaras, et palkade ja pensionite vähendamine Kreeka uues kärpekavas saab olema viimane raund – Kreeka ühiskond ei kannata rohkem välja, vahendas agentuur Bloomberg.

Täna esitab Samaras kärpekava parlamendile, hääletust oodatakse kõige varem kolmapäeval. Teisipäevast on Kreeka ametiühingud välja kuulutanud uue 48tunnise streigi.

"Kreeka riskid on sellel nädalal jälle teravalt üleval," ütles Berenberg Banki peaökonomist Holger Schmieding. "Kreeka on oluline, kuna võib valla päästa uue kriisilaine, mis kisuks kaasa palju suurema majandusega Itaalia ja Hispaania."

Troikaga (Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja IMFiga) peetud kõneluste eesmärk oli leida viis Kreeka jätkamiseks euroalal. Kreeka koalitsioonis ei ole aga ikka veel üksmeelt  uute kärbete ja reformide üle. Samal ajal vaidlevad Kreeka abistajad selle üle, kuidas Kreeka võlakoormat vähendada.

Riigivara erastamise seadus läks läinud nädalal Kreeka parlamendist läbi häältega 148 poolt ja 139 vastu, tekitades kartusi, et Samarase koalitsioonil ei ole parlamendis enam piisavalt toetust.

Samaras manitses parlamendisaadikuid uut kärpekava heaks kiitma. Kui  Kreeka rahaliidust välja kukub, tähendaks see elatustasemel langust 2009. aasta tasemega võrreldes 80%. Ülejäänud Euroopale tähendaks see uuesti euro lagunemise spekulatsioonide naasmist, mis võib tekitada tormi Hispaania võlakirjaturul ning sundida riiki abipaketti küsima, ütles Schmieding.

Euroala rahandusministrid tulevad kokku 12. novembril, et otsustada ära, kas maksta Kreekale abilaenust välja järgmised 31,5 miljardit eurot. Samal nädalal tuleb Kreekal lunastada ports võlakirju.

Kreeka SKP kahaneb tänavu 6,6% ning jätkab langust ka järgmisel ja sellele järgneval aastal. Töötuse määr on üle 25% ning võlakoorma kasvu prognoosib valitsustänavuselt 176%-lt 2014. aastal 192%-le SKPst.