- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- nationalgeographic.ee
- virtuaalkliinik.ee
- OMX Baltic1,45%316,79
- OMX Riga0,18%904,87
- OMX Tallinn0,18%2 090,8
- OMX Vilnius1,48%1 377,68
- S&P 500−1,52%6 672,62
- DOW 30−1,56%46 677,85
- Nasdaq −1,78%22 311,98
- FTSE 100−0,23%10 281,49
- Nikkei 225−1,16%53 819,61
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,08
- OMX Baltic1,45%316,79
- OMX Riga0,18%904,87
- OMX Tallinn0,18%2 090,8
- OMX Vilnius1,48%1 377,68
- S&P 500−1,52%6 672,62
- DOW 30−1,56%46 677,85
- Nasdaq −1,78%22 311,98
- FTSE 100−0,23%10 281,49
- Nikkei 225−1,16%53 819,61
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,08
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kreeka rahastamine veel lahtine
Nii kohtuvad eurogrupi rahandusministrid tuleval nädalal uuesti, et ka need küsimused ära lahendada, ütles eurogrupi juht Jean-Claude Juncker pärast ministrite kohtumist.
IMFi juht Christine Lagarde möönis, et Kreeka võla vähendamise ning ajaliste sihtmärkide osas ollakse euroala riikidega alles eri meelt.
„Meie seisukoht on võlatase 120% (SKPst) aastal 2020,“ ütles Lagarde. „Meil on selles osas selgelt erinevad vaated. Päeva lõpuks on oluline see, et Kreeka suudab võlaga toime tulla ja rahaturgudele naasta,“ vahendas agentuur Bloomberg.
Jean-Claude Juncker nimetas Kreeka võlataseme "kontrollaastaks" aastat 2022.
Nn troika raport nendib agentuuri Reuters andmeil, et praegust kurssi jätkates on Kreeka võlatase aastal 2020 144% SKPst ning kaks aastat hiljem vaid 10 protsendipunkti võrra väiksem. Kreeka tuleva aasta eelarve järgi jõuab võlg tipust läbi alles 2014. aastal 190% tasemel SKPst.
Eurogrupi rahandusministrid andsid Kreekale aega 2016. aastani, et eelarve 4,5% primaarsesse ülejääki viia. Selleks vajab Kreeka täiendavalt 32 miljardit eurot. Kust see tuleb, peaks selguma rahandusministrite erakorralisel kohtumisel 20. novembril.
„Kreeka on suure osa asju ära teinud, mida temalt oodati. Võtnud vastu ambitsioonika reformikava ja 2013. aasta eelarve, mis on muljetavaldav,“ ütles Juncker. Rahalise katte leidmiseks kaalutakse Junckeri sõnul erinevaid võimalusi.
Rahandusvolinik Olli Rehn möönis, et praegusel kujul käib võlatase Kreekale üle jõu.
„Praegu ei ole võlg Kreekale jõukohane ja meil tuleb seda võlataset oluliselt vähendada, kuid see ei tähenda avaliku sektori laenude põhiosa mahakirjutamist,“ ütles Rehn. „Selleks on muid võimalusi ja me eeldame, et see saab olema kombinatsioon erinevatest alternatiividest.“
Juncker ütles, et 20. novembril langetatakse lõplik otsus Kreekale järgmise laenuosa väljamaksmise kohta IMFi ja ELi abilaenust. Väljamakse suurus on 31,5 mld eurot.
Ministritele esitatud raportis tunnustab nn troika (Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja IMFi eksperdid) Kreeka edusamme, kuid hoiatab samas mõjukate huvigruppide eest, kes võivad reformide elluviimist takerdada.
Seotud lood
Investeerimispanga Goldman Sachsi värske analüüsi järgi on Kreeka võlakoormat vaja oluliselt vähendada, et see jõuaks pikemas perspektiivis jätkusuutliku tasemeni.
Nädala eest kohtunud eurogrupi rahandusministrid tulevad homme uuesti kokku, et otsustada Kreekale järgmise laenuosa väljamakse ning allikad, millest rahastatakse Kreekale eelarvedefitsiidi vähendamiseks antud kaks aastat ajapikendust.
Kreeka vältis teisipäeval enneaegset pankrotti, suutes võlakirjamüügiga koguda piisavalt raha 5 miljardi euro suuruse võla tagastamiseks.
Rahandusminister Jürgen Ligi osaleb täna Brüsselis erakorralisel eurogrupi koosolekul.
„Vähem IT-d, palun“ vastab küsimusele, kuidas ehitada ettevõtte IT üles nii, et see oleks toimimisloogikalt lihtne, kuid samas efektiivne ja turvaline. Esimeses episoodis jagab oma lugu ettevõtja, kes oli valmis eduka äritegevuse lausa lõpetama, sest puudulik IT tegi elu liiga keeruliseks nii talle endale, töötajatele kui ka klientidele.
Enimloetud
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Peep Jalakas: Tallinkiga liitumine on suur au ja vastutus
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Peep Jalakas: Tallinkiga liitumine on suur au ja vastutus
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kahtlased arengud teevad hulgimüüjad ettevaatlikuks
Kahtlased arengud teevad hulgimüüjad ettevaatlikuks
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele