Kreeka välja?

„Me töötame selle kallal, kuidas hoida Saksamaa, Luksemburgi, teiste euroala riikide elanikke laastavate tagajärgede eest,“ ütles Juncker Saksa telekanalile  ZDF Morgenmagazin. „Me oleme selliseks olukorraks, nagu ma kirjeldasin, igati valmis, ehkki ma tahaks, et asjad nii kaugele ei läheks,“ vahendas agentuur Reuters.

Kolmapäeval Cannes’is kriisinõu pidanud euroala liidrid teatasid Kreekale, et enne ei saa riik abipaketist enam ühtegi senti, kuni Kreeka pole ära otsustanud, kas tahab euroala liikmena jätkata.

„Eurooplased ja IMF ei saa Kreekale kuuendat laenuosa välja maksta enne, kui Kreeka toetab 27. oktoobril kokku lepitud abipaketti,“ ütles Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy.

Ka IMFi juht Christine Lagarde hoiatas, et ei liiguta enne sõrmegi IMFi laenuosa väljamakseks, kui referendumiotsusest kujunenud ebakindluses on selgus saabunud.

Junckeri sõnul loodab rahaliit, et Kreeka jääb liikmeks, kuid seda „mitte iga hinna eest.“ Samuti tunnistas eurogrupi liider, et rahaliit pole valmis pidevalt „Ameerika mägedel“ pöörast sõitu tegema.

„Tuleb teha kõik selleks, et üks euroala liige välja ei kukuks, kuid kui selline on kreeklaste tahtmine – mis minu meelest oleks vale – siis ei saa me kreeklastele vägisi nende tulevikku ette kirjutada,“ ütles Juncker. „See ei ole minu silmis parim stsenaarium. Ma tahaksin, et Kreeka jääks liikmeks, kuid sellisel juhul tuleb riigil oma kohustused täita.“

Junckeri sõnul vastutavad euroala liidrid kogu rahaliidu eest ja nende ülesanne on peatada kriisi levimine. Euroala liidrid lubasid aga eurole truuks jääda ka Kreeka võimaliku lahkumise korral.

„Kui kreeklased ütlevad, et nad ei taha euroalal jätkata, siis aktsepteerime me seda, kuid eurost me ei loobu,“ ütles Saksamaa kantsler Angela Merkel.

„Me ei taha lubada euro hävitamist, me ei taha lubada Euroopa hävitamist,“ ütles Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy. „Kreeklased on vabad valima, kuid meie vastutame euroala stabiilsuse eest.“

Kreeka on hoiatanud, et valitsusel on raha arvete maksmiseks vaid novembri keskpaigani. Võimalik referendum on kavandatud 4.-5. detsembrile.