Täna õhtul Brüsselis algav Euroopa Ülemkogul tõenäoliselt ei võeta vastu lõplikke otsuseid. Ära jääb EL 27 rahandusministri kohtumine ning kokku tulevad vaid riigi- ja valitsusjuhid.
Kuna kõnelused Euroopa valitsuste esindajate ja Kreeka võlakirjade omanikega lõppesid eile tulemuseta, ei ole täna oodata ka lõppotsust Kreeka teise abipaketi kohta, kirjutab Financial Times. Pole selge, kui suur saab olema Kreeka võlakärbe, FT andmetel on määramata tulevikku edasi lükatud otsus teise abipaketi kohta.
Pole ka selge, kui suureks paisutatakse võimendatud EFSFi maht, mis praeguse seisuga on 440 miljardit eurot. “Täpsem number võimendamise mahu suhtes saab selgeks alles pärast kontakte potentsiaalsete investoritega,” tsiteerib FT lõppkommünikee esialgset varianti ja lisab, et lõppdetailid saavad paika alles siis, kui kohtuvad uuesti euroala rahandusministrid – praeguse seisuga 7. novembril.
Artikkel jätkub pärast reklaami
FT lisab küll, et pole võimatu, et mingeid otsuseid siiski tehakse, kuna kommünikee kavandit on varemgi vahetult enne tippkohtumist muudetud. Pessimismile lisab siiski kaalu fakt, et EL rahandusministrid täna Brüsselisse ei kogune.
Autor: Katri Soe-Surén
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa pangad ja valitsused on jõudmas Kreeka võlakirjade osas kokkuleppele – oodata on 50protsendilist mahakandmist.
Ilmselt ei saa nüüd enam üle ega ümber inflatsioonist, me näeme raha juurde trükkimist ja inflatsioon sööb suured kohustused ära, märkis suurettevõtja Rein Kilk.
Euroopa Liit jõudis kolmapäeval kokkuleppele EFSFi laenuvõime mitmekordistamise osas, kuid mehhanismi võimendamise täpse suuruse panevad rahandusministrid paika novembris, vahendab Reuters pärast ELi tippkohtumise lõppu avalikustatavat ametlikku teadet.
Kindlasti on olemas lahendus sellele võlakriisile, kuid ühtset head lahendust pole, ilmselt tuleb karmistada laenupoliitikat, märkis Metsamaahalduse ASi juht Juhan Kütt.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.