2003. aastal pidas mu tööandja mind veidrikuks, kuna rakendasin oma professionaalseid oskusi vabatahtlikuna ühe noorteühenduse hüvanguks.
Selle ettevõtte juhtidel võttis paar aastat, enne kui nad aru said, et tegelikult on selline tegevus kasulik nii ühiskonnale, organisatsioonile kui ka mulle endale.
Nüüd tundub, et õnneks on selliseid organisatsioone veelgi juurde tulnud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Vabatahtlik töö ei pea olema seotud higi ja pisaratega või vanuritel siibrite vahetamisega. Vabatahtlik töö võib olla võimalus motiveerida töötajaid oma igapäevatööd veelgi paremini tegema, lubades neil rakendada professionaalseid oskusi tööajast ühiskonna hüvanguks.
Üks neist ettevõtetest, kus töötajate vabatahtlikku tegevust soodustatakse, on Swedbank, kes koos 19 teise organisatsiooniga osaleb tänavu regionaalministeeriumi koordineeritavas juhtprojektis professionaalse vabatahtlikkuse propageerimiseks.
Swedbanki jätkusuutliku ettevõtluse ja koostöösuhete juht Maris Ojamuru tõi välja, et panga töötajate kogemused vabatahtlikust tööst on väga inspireerivad ja nad väärtustavad siiralt võimalusi, mida pank selles vallas välja pakub.
Ehk on siin mõtlemisruumi teistelegi? Lubada töötajal paar tundi tööajast tegeleda vabatahtliku tööga ei pruugi ettevõttele suurt midagi maksta, aga vastu võib see anda väga palju. Näiteks töötaja säravad silmad ja suurenenud töömotivatsiooni.
Seotud lood
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.