2003. aastal pidas mu tööandja mind veidrikuks, kuna rakendasin oma professionaalseid oskusi vabatahtlikuna ühe noorteühenduse hüvanguks.
Selle ettevõtte juhtidel võttis paar aastat, enne kui nad aru said, et tegelikult on selline tegevus kasulik nii ühiskonnale, organisatsioonile kui ka mulle endale.
Nüüd tundub, et õnneks on selliseid organisatsioone veelgi juurde tulnud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Vabatahtlik töö ei pea olema seotud higi ja pisaratega või vanuritel siibrite vahetamisega. Vabatahtlik töö võib olla võimalus motiveerida töötajaid oma igapäevatööd veelgi paremini tegema, lubades neil rakendada professionaalseid oskusi tööajast ühiskonna hüvanguks.
Üks neist ettevõtetest, kus töötajate vabatahtlikku tegevust soodustatakse, on Swedbank, kes koos 19 teise organisatsiooniga osaleb tänavu regionaalministeeriumi koordineeritavas juhtprojektis professionaalse vabatahtlikkuse propageerimiseks.
Swedbanki jätkusuutliku ettevõtluse ja koostöösuhete juht Maris Ojamuru tõi välja, et panga töötajate kogemused vabatahtlikust tööst on väga inspireerivad ja nad väärtustavad siiralt võimalusi, mida pank selles vallas välja pakub.
Ehk on siin mõtlemisruumi teistelegi? Lubada töötajal paar tundi tööajast tegeleda vabatahtliku tööga ei pruugi ettevõttele suurt midagi maksta, aga vastu võib see anda väga palju. Näiteks töötaja säravad silmad ja suurenenud töömotivatsiooni.
Seotud lood
Juht ei ole ainult juht. Ta on samal ajal ettevõtja, kolleeg, sõber, abikaasa, lapsevanem ja sageli veel mitmes rollis inimene. Tööpäevad täituvad otsuste, vastutuse, koosolekute ja lõputu infovooga ning ka vabal ajal kipuvad need rollid inimesega kaasa tulema. Seetõttu ei otsita puhkuselt enam tingimata rohkem tegevusi või rohkem valikuid, vaid võimalust olla kohal, ilma et peaks kõike ise korraldama, planeerima ja vastutama. Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.