Soome kullakaevandused on nelja aastaga tolle väärismetalli toodangumahu kahekordistanud ning uusi kaevandusi avatakse riburada.
Kuld moodustab juba ligi 25% Soome kaevandusvaldkonna tänavu miljardi euro piiri ületavast käibest, teatab ajaleht Turun Sanomat. Kuna kullauntsi hind on 2,5 aastaga hüpanud 900 eurolt ligi kaks korda kõrgemale, saab tolle väärismetalli kaevandamine aina suuremat hoogu.
Tänavu avatakse Soomes kaks uut kullakaevandust ning suurim kaevandus Kittiläs ootab samuti laiendamist, kinnitab töö- ja majandusministeerium. Lisaks uuritakse kulla kaevandamise võimalusi väga mitmes kohas ning neljas neist on jõutud juba kaevandamise ettevalmistustööni.
Kui 2008. aastal kaevandati Soomes kulda 4100 kg, siis 2009 juba 5700, mullu 7600 ning tänavu juba üle 8000 kg.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Pole ime, et paljud kaevandushanked on realiseerumas korraga, sest kogu mineraalse toorme hind on tõusuteel ning riigis on maavarade uurimisel aastakümneid sihikindlat tööd tehtud, märgib ministeerium. Peale kulla on Soomes sihikul veel ka näiteks nikli-, vase-, tsingi- ja kroomimaagi kaevanduste avamine. Lisaks otsitakse maapõuest haruldasi muldmetalle.Lõviosa põhjanaabrite kullakaevandustest on välisfirmade omanduses, kuid firmade aktsionäride seas on siiski ka soomlasi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Augustiks keskpaigas toimunud Gallupi küsitlusest selgus, et ameeriklased peavad parimaks pikaajaliseks investeeringuks kulda.
Aasia investor ja Gloom Boom and Doom uudiskirja väljaandja Marc Faber ütles, et kuld on sigaodav ja võib olla väärt 10 000 dollarile untsist.
Kulla hind tõusis, kui ootamatult kehvad uudised Ühendriikide tööturu kohta suunasid investorid taas turvalisemate varade poole.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.